Jaunjelgava

Allikas: Vikipeedia
Jaunjelgava

läti Jaunjelgava

Jaunjelgava.png
Jaunjelgava vapp
Siia lipu pilt
Jaunjelgava lipp

Pindala: 6,1 km²
Elanikke: 2127 (1.01.2016)[1]

Koordinaadid: 56° 37′ N, 25° 5′ Ekoordinaadid: 56° 37′ N, 25° 5′ E
Jaunjelgava
Jaunjelgava Läti kaardil

Jaunjelgava (Helifail läti ) (saksa Friedrichstadt) on linn Lätis, Jaunjelgava piirkonna keskus. Asub Daugava vasakul kaldal, merepinnast 35 meetri kõrgusel. 2009. aastani asus Aizkraukle rajoonis.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

XIII sajandil asus linna lähistel seelide Sērene linnamägi. Aastal 1450 rajati selle juurde Vecsērene mõis. Selel maadele hakkas Daugava kõrgele kaldapealsele tekkima kaupmeeste asula. Aastal 1567 nimetas Gotthard Kettler selle Neustadtiks, ent lätlased hakkasid seda kutsuma uueks Jelgavaks.

Aastal 1590 andis Friedrich Kettler asulale alevi staatuse. Aastal 1646 nimetas tema lesk alevi tema järgi ümber Friedrichstadtiks. Linn aastast 1647; linnaõigused andis asulale Władysław IV Waza. Aastal 1652 püstitati sinna luteri kirik.

Vene võimu ajal oli linn Jaunjelgava kreisi keskuseks. Jaunjelgavas oli suur juutide kogukond; need eksportisid Venemaa kaupasid nii Inglismaale kui ka Saksamaale. Aastal 1861 valmis Riia-Daugavpilsi raudtee, mille tagajärjel Daugava kui veetee tähtsus kahanes. Paljud sealsed juudid asusid elama Riiga või Liepājasse, suundudes sealt USA-sse.

Aastal 1914 oli linnas 7300 elanikku. Bermondtiaadi ajal, 1919. aasta 17. oktoobrist kuni 15. novembrini toimus linna all lahing, mille käigus suur osa linna hoonetest hävis. Aastal 1925 oli linnas vaid 1577 elanikku.[2] Aastaks 1935 olid vaid 25% linna elanikest juudid. Osa neist küüditati 1941. aasta juunis, osa aga hukkus holokaustis, kui sama aasta 2. augustis saksa väed linna juudi kogukonna likvideerisid.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]