Mine sisu juurde

Anna vald (Läti)

Allikas: Vikipeedia
Anna vald

läti Annas pagasts

Pindala: 52,61 km²
Elanikke: 367 (1.01.2025)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 7,0 in/km²
Keskus: Anna
Kauļi maastik

Anna vald (läti keeles Annas pagasts) on vald Lätis Alūksne piirkonnas. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Alūksne rajooni.

Vald piirneb sama piirkonna Jaunalūksne, Jaunanna, Maliena, Kalncempji ja Alsviķi vallaga, samuti ka Gulbene piirkonna Stāmeriena vallaga.

Valla pindala on 53 km². 2016. aasta seisuga elas seal 463 inimest.[2] Valla keskus on Anna küla, vallavanem on Vēsma Čugunova.[3]

Valla suurim jõgi on Paparze.

Aastal 1920 kuulus valla aladel Vecanna mõisale 713, Jaunanna mõisale 629, aga Ate mõisale 439 hektarit maad.[4] Aastal 1935 oli Anna valla pindala 148,3 km² ja seal oli 2338 elanikku.[5] 1945. aastal moodustati valda Anna ja Meijeri külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1977 korrigeeriti Anna ja Stāmeriena külanõukogu piiri.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.

Kaitstavad objektid

[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Salni muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Bundzēni muinaskalmed, Mūrnieki muinaskalmed ja Gaigaļi muinaskalmed. Regionaalse kaitse all on Lupatase muinaskalmed ja hiiepaik Gulbji ristikivi (Tabakdoze). Kohaliku kaitse all on Vecanna mõisa hoonetekompleks (laut, ait, tall-kõrts, häärberi varemed).[7]

Looduskaitse all on Šarapi pärn, Āmaņi tamm, Otte mõisa pärn, Lupatase kadakas, Vārni tamm, Zeltiņi tammed, Censoņi tamm ja Zarsi mänd.[8]

Aastal 2011 elas vallas 406 lätlast, 18 venelast ja 2 ukrainlast.[9]

Valla külad on:

KülaKüla tüüpElanike arv [10]
Annaciems157 (2025)
Dacvarimazciems4 (2007)
Dostasmazciems6 (2007)
Grēvelesmazciems13 (2007)
Kadilasmazciems3 (2007)
Kauļimazciems11 (2007)
Lejasmazciems2 (2007)
Mūrniekimazciems15 (2007)
Ottemazciems
Prēdeļimazciems16 (2007)
Tarlapimazciems3 (2007)
Vecannamazciems28 (2007)
Vējiņimazciems10 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Alūksnes novads, vaadatud 24.06 2017
  4. Latviešu konversācijas vārdnīcas I sējuma 571-572 slejas. Rīgā, 1927.-1928.
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-4 12-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 30.07 2025
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 24.07 2017
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 1 2 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]