Mazsalaca
| Mazsalaca | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
|
Baznīcas iela (Kiriku tänav) Mazsalacas | |||
|
| |||
|
Pindala: 2,9 km² (2025)[1] | |||
|
Elanikke: 1092 (1.01.2025)[2] | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 57° 52′ N, 25° 3′ E | |||
Mazsalaca (ⓘ) (ka Väike-Salatsi, saksa keeles Salisburg, liivi keeles Piški Salats) on linn Lätis Valmiera piirkonnas.
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Looduskaitse all on kaks tamme, pappel, künnapuu ümbermõõduga 5,2 meetrit, Valtenbergi mõisapargi palsamnulg ümbermõõduga 2,03 meetrit, Valtenbergi tamm ümbermõõduga 4,85 meetrit ja Parka iela allee pärn ja Parka iela allee. Linna lääneosa jääb Salatsi oru loodusparki.[3]
Riikliku tähtsusega muinsusmälestistest asuvad linnas Valtenbergi mõisakompleks,[4] lisaks peahoonele[5] veel ait,[6] tall,[7] park[8] ja pargipaviljon.[9] Ka Väike-Salatsi kiriku altar[10] ja kiriku orel on riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised.[11]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Muinasajal kuulus piirkond liivlaste Metsapoole maakonda. Linna lähedal asus liivlaste Mazsalaca muinaslinnus. Aastal 1528 rajati Valtenbergi mõis, aastal 1533 on esimest korda kirjalikult mainitud sealset kirikut. Aastal 1697 uuendati kuningas Karl XI käsul kirikut, aga aastal 1890 ehitati selle asemele uus.
Asula hakkas arenema aastal 1861, mil toonane Mazsalaca mõisa omanik Arnold Julius von Vietinghoff (1833–1918), 1887. aastast Vietinghoff-Riesch, lubas sellele alale maju ehitada, ka valmis umbkaudu tollasel ajal esimene üle Salatsi jõe viiv sild. Aastaks 1918 oli Mazsalacast saanud 1100 elanikuga alev. Linn aastast 1928. 2009. aastani kuulus Valmiera rajooni.
Linna läbis varem laiarööpmeline Tallinn–Pärnu–Mõisaküla–Riia raudteeliin. Mazsalaca raudteejaamani liiklesid reisirongid 1990. aastate keskpaigani, amortiseerunud raudtee likvideeriti 2005. aastal. Aastail 2009–2021 asus seal Mazsalaca piirkonna keskus.
Elanikkond
[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā. Vaadatud 7.01.2025.
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valtenberģu muižas apbūve
- ↑ Pils
- ↑ Klēts
- ↑ Staļļi
- ↑ Parks
- ↑ Parka paviljons
- ↑ Altāris
- ↑ Ērģeles