Aluliina kirik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Aluliina Maarja kirik
Aluliina luteri kirik.JPG
Aluliina kirik 2013. aastal
Riik Läti
Asukoht Alūksne
Ehituse algus 1781
Ehituse lõpp 1788
Esmamainimine 1432
Koordinaadid 57° 25′ 30,7″ N, 27° 2′ 55,3″ E

Aluliina kirik ehk Alūksne kirik on luteri kirik Lätis Alūksnes aadressil Pils ielā 25a. See on Aluliina kihelkonna kihelkonnakirik.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Varasem ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sealse ordulinnuse juures asuvat kirikut on esmakordselt mainitud aastal 1432. Ordumeister Burchard von Dreileben eraldas küll juba aastal 1341 raha linnuse juurde kiriku rajamiseks, ent pole teada, kas see ka tegelikult sinna ehitati. See kandis Maarja nime. Poola võimu ajal läks sealne kirik jesuiitide valdusesse, misjärel nii Lāzberģi mõisas kui ka Zeltiņis hakati jumalateenistusi pidama, kuigi sealsed palvemajad allusid Aluliina kihelkonnale.[1]

Pastor Ernst Glück[muuda | muuda lähteteksti]

1683. aastal sai Ernst Glückist Aluliina pastor. Ta elas ka praeguse kirikumõisa ruumides, puutudes seal otseselt kokku lätlastega. Nii otsustas ta Piibli läti keelde tõlkida. 1688. aastaks oli Uue Testamendi tõlge valmis, 1694. aastaks oli aga kogu Piibel tõlgitud ja ka trükivalgust näinud. See oli väga oluliseks sammuks ühtse läti kirjakeele kujunemisel.

Lisaks Piibli tõlkimisele tegeles Glück ka talurahvaharidusega: ta rajas nii Aluliina kui ka Volmari ümbrusse mitu talurahvakooli.

1687. aastal sai Glückist Koknese praost ehk Liivimaa üks mõjukamaid kirikutegelasi, kuigi ta jäi ka edasi Aluliina kihelkonda. Tema tegevus Lätis lõppes 1702. aastal, kui Vene väed Aluliina vallutasid ja Glücki sõjavangi viisid. Koos Glückiga viidi sõjavangi ka tema teenijanna ja kasutütar Marta Skawronska, kellest hiljem sai Venemaa keisrinna Katariina I nime all.

Praegune kirikuhoone[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestustahvel Soome vabatahtlikele Põhja Pojad

Praeguse kirikuhoone ehitustöid alustati aastal 1781 ja see valmis aastal 1788. Hoone kavandas Christoph Haberland. Kirik sai koguduse patroonidelt Vietinghoffidelt kaks kroonlühtrit ja hõbedast veinikannu.

Kirikuhoone on maakividest ja seda ehib 55,5 meetri kõrgune kellatorn. Torni tipus on klaasakendega vaateplatvorm, mis rajati Aluliina mõisniku soovil, kes tahtis sealt ümbruskonna maalilist maastikku imetleda.[2]

Aastal 1923 kirikuhoone elektrifitseeriti. Aastal 1935 asetati kirikuseinale mälestustahvel Aluliina vabastanud soome vabatahtlikele Põhja Pojad.[3] Aastal 1999 kirikuhoonet remonditi.

Aluliina kirik, selle neli ust, interjöör, kantsel ja altar on riikliku kaitse all olevad mälestised.[4]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]