Aluliina kirik

Aluliina Maarja kirik
Aluliina Maarja kirik
	Aluliina kirik 2013. aastal
Riik	Läti
Asukoht	Alūksne
Ehituse algus	1781
Ehituse lõpp	1788
Esmamainimine	1432
Koordinaadid	57° 25′ 30,7″ N, 27° 2′ 55,3″ E

Aluliina kirik ehk Alūksne kirik on luteri kirik Lätis Alūksnes aadressil Pils ielā 25a. See on Aluliina kihelkonnakirik.

Ajalugu

Varasem ajalugu

Sealse ordulinnuse juures asuvat kirikut on esmamainitud aastal 1432. Ordumeister Burchard von Dreileben eraldas küll juba aastal 1341 raha linnuse juurde kiriku rajamiseks, ent pole teada, kas kirik tegelikult sinna ehitati. See kandis Maarja nime. Poola võimu ajal läks sealne kirik jesuiitide valdusse, misjärel hakati jumalateenistusi pidama nii Lāzberģi mõisas kui ka Zeltiņis, kuigi sealsed palvemajad allusid Aluliina kihelkonnale.^[1]

Pastor Ernst Glück

1683. aastal sai Ernst Glückist Aluliina pastor. Ta elas ka praeguse kirikumõisa ruumides, puutudes seal otseselt kokku lätlastega. Nii otsustas ta Piibli läti keelde tõlkida. 1688. aastaks oli Uue Testamendi tõlge valmis, 1694. aastaks oli aga kogu Piibel tõlgitud ja ka trükivalgust näinud. See oli väga oluliseks sammuks ühtse läti kirjakeele kujunemisel.

Lisaks Piibli tõlkimisele tegeles Glück talurahvaharidusega: ta rajas nii Aluliina kui ka Volmari ümbrusse mitu talurahvakooli.

1687. aastal sai Glückist Koknese praost ehk Liivimaa üks mõjukamaid kirikutegelasi, kuigi ta jäi ka edasi Aluliina kihelkonda. Tema tegevus Lätis lõppes 1702. aastal, kui Vene väed vallutasid Aluliina ning viisid Glücki sõjavangi. Koos Glückiga viidi sõjavangi ka tema teenijanna ja kasutütar Marta Skawronska, kellest hiljem sai Venemaa keisrinna Katariina I.

Praegune kirikuhoone

Praegust kirikuhoonet ehitati aastatel 1781–1788. Hoone projekteeris Christoph Haberland. Kirik sai koguduse patroonidelt Vietinghoffidelt kaks kroonlühtrit ja hõbedast veinikannu.

Kirikuhoone on maakividest ja seda ehib 55,5 meetri kõrgune kellatorn. Torni tipus on klaasakendega vaateplatvorm, mis rajati Aluliina mõisniku soovil, kes tahtis sealt ümbruskonna maalilist maastikku imetleda.^[2]

Aastal 1923 kirikuhoone elektrifitseeriti. Aastal 1935 paigaldati kiriku seinale mälestustahvel Aluliina vabastanud soome vabatahtlikele Põhja Pojad.^[3] Aastal 1999 kirikuhoonet remonditi.

Aluliina kirik,^[4] selle neli ust,^[5] interjöör,^[6] orel,^[7] kantsel^[8] ja altar on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.^[9]

Koguduse vaimulikud

Chilian Rauschert (1652–1717), Aluliina^[10] koguduse pastor
1683–1702, Ernst Glück, Aluliina e Alūksne e Marienburgi kihelkonna ja Zeltiņi kihelkonnakoguduse pastor, Koknese praostkonna praost 1687–1702
Alfred Giehm/Gimis, koguduse vaimulik^[11]
1787–1835, Otto Friedrich Paul von Rühl (1764−1835), koguduse pastor, Valga praostkonna praost 1819–1835^[12]
1835–1847, Otto Christoph Heinrich Girgensohn, Aluliina ja Zeltiņi koguduse pastor, Valga praostkonna praost 1835–1847
1847–1869, Heinrich Christian Gustav Kupffer, koguduse pastor
1874–1893, August Brenner (1841–1899), Aluliina ja Zeltiņi kihelkonnakoguduste^[13] pastor
1893–1902, Adolf Plamsch (1866–1939^[14]), Aluliina ja Zeltiņi koguduse pastor
Alfred Giehm/Gimis (1872–1933), pastor^[15]
1906–1907, Alexander Kade (1869–1934^[16]), koguduse pastor
1911–1917, Edgar Richard Gross (1873–1917^[17]), koguduse pastor
1918–1921, Gustav Cleemann (1887–1959^[18]), koguduse pastor
1925–1939, Julius Bernhard Feldmann, eestlaste ja sakslaste vaimulik