Viļāni

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Viļāni

[ v'iljaani ]
latgali Viļāni


Pindala: 4,9 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2850 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 56° 33′ N, 26° 56′ E
Viļāni (Läti)
Viļāni
Hüdroelektrijaama veehoidla

Viļāni (Helifaili info läti ) (saksa keeles Welonen, poola keeles Wielony)[2] on linn Lätis Latgales, Viļāni piirkonna keskus. Linn asub merepinnast 115 meetri kõrgusel Malta jõe kallastel, Riia–Moskva raudteeliini ääres. Linnas asub roomakatoliku kirik, ehitatud aastal 1772.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asulat on esmakordselt mainitud 1495. aastal Wielona nime all. Sealse mõisa omanikud olid Jan de Loe, aastast 1507 de Overlackid, aastast 1603 Tomasz Dombrow, kes andis omandiõiguse de Offenbergidele. Aastast 1731 kuulus see Rykidele. Aastal 1772 valmis sealne katoliku kirik.

Pärast Poola esimest jagamist hakkas asula kuuluma Vitebski kubermangu. Sealne mõis läks aastal 1839 Karol Mannteuffeli valdusse, aastal 1840 sai sellest Löwis of Menarite omand ja aastal 1842 hakkas see kuuluma Janowskitele.

Janowskid muutsid Viļāni tööstusasulaks. Mõisale kuulusid seal kõrtsid, vesiveski, nahatööstus, telliselööv, kaks lubjaahju ja pruulikoda, hiljem lisandus ka linatööstus. Aastal 1862 sai Viļānist alev.

Linn aastast 1928. Aastal 1932 rajati sinna väike elektrijaam. Tänapäevane hüdroelektrijaam valmis aastal 1950. 2009. aastani asus Rēzekne rajoonis.

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all Viļāni katoliku kiriku ja kloostri kompleks, sealhulgas kloostrihoone, kirikuhoone, piirdemüür ja väravad.[3] Kohaliku kaitse all on Viļāni raudteejaam ja Viļāni mõisa häärber.[4]

Looduskaitse all on Viļāni hõbepaju.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 2.06.2019.
  2. Słownik geograficzny Królestwa Polskiego, Tom XIII (Warmbrun – Worowo) z 1893 r.
  3. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 1.08 2020
  4. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 11.08 2017
  5. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 1.08 2020

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]