Viļāni

Allikas: Vikipeedia
Viļāni

[ v'iljaani ]
latgali Viļāni

Viļāni vapp
Viļāni vapp
Elanikke: 2938 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 56° 33′ N, 26° 56′ Ekoordinaadid: 56° 33′ N, 26° 56′ E
Viļāni
Viļāni Läti kaardil
Hüdroelektrijaama veehoidla

Viļāni (Helifaili info läti ) (saksa keeles Welonen, poola keeles Wielony)[2] on linn Lätis Latgales, Viļāni piirkonna keskus. Linn asub merepinnast 115 meetri kõrgusel Malta jõe kallastel, Riia-Moskva raudteeliini ääres. Linnas asub roomakatoliku kirik, ehitatud aastal 1772.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asulat on esmakordselt mainitud 1495. aastal Wielona nime all. Sealse mõisa omanikeks olid Jan de Loe, Aastast 1507 de Overlackid, aastast 1603 Tomasz Dombrow, kes andis omandiõiguse de Offenbergidele. Aastast 1731 kuulus see Rykidele. Aastal 1772 valmis sealne katoliku kirik.

Pärast Poola esimest jagamist hakkas asula kuuluma Vitebski kubermangu. Sealne mõis läks aastal 1839 Karol Mannteuffeli valdusesse, aastal 1940 sai selleest Löwis of Menarite omand ja aastal 1842 hakkas see kuuluma Janowskitele.

Janowskid muutsid Viļāni tööstusasulaks. Mõisale kuulusid seal mitmed kõrtsid, vesiveski, nahatööstus, telliselööv, kaks lubjaahju ja pruulikoda, hiljem lisandus ka linatööstus. Aastal 1862 sai Viļānist alev.

Linn aastast 1928. Aastal 1932 rajati sinna väike elektrijaam. Tänapäevane hüdroelektrijaam valmis aastal 1950. 2009. aastani asus Rēzekne rajoonis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]