Vana-Laitsna vald

Allikas: Vikipeedia
Vana-Laitsna vald

läti Veclaicenes pagasts

Pindala: 72,34 km²
Elanikke: 291 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4 in/km²
Keskus: Korneti

Vana-Laitsna vald (läti keeles Veclaicenes pagasts; eesti keeles ka Vana-Laitsina, Laits(i)na vald, saksa keeles Gemeinde Alt-Laitzen) on vald Lätis Eesti piiri ääres Alūksne piirkonnas. Ajalooliselt jäi vald Apukalna kihelkonda.

Vald piirneb sama piirkonna Vastse-Laitsna ja Ziemeri vallaga ning Smiltene piirkonna Hopa vallaga. Eestis piirneb see Võrumaa Rõuge vallaga (varem Varstu, Rõuge ja Haanja vallaga).

Valla pindala on 72 km². 2016. aasta seisuga elas seal 378 inimest.[2] Valla keskus on Korneti küla, vallavanem on Iveta Vārtukapteine.[3]

Vald asub Alūksne kõrgustikul. Sealt algab Pärlijõgi. Valla territooriumile jäävad ka Korneti järved.

Valla ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Romeškalnsi mõisa härrastemaja, hilisem Vana-Laitsna algkool

Valla alal asus Vana-Laitsna mõis. Vana-Laitsna vald moodustati selle aladele aastal 1866. Aastal 1897 liideti sellega Apukalna vald ja Väike-Laitsna (Mazlaicene) vald.

Aastal 1920 arvati osa vallast Eesti koosseisu, Vana-Laitsna vallana. Aastal 1935 oli valla pindala 79,7 km² ja seal oli 1597 elanikku.[4] 1945. aastal moodustati valda Vana-Laitsna ja Druskase külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Vana-Laitsna külanõukoguga likvideeritav Druskase külanõukogu.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Vana-Laitsna õigeusu kirik

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all hiiepaik Vosvi Taevamägi, Zeņģi muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Tilmani muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Ķempji muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Mauliņi muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Druskase ehk Korneti linnamägi ja Kūriņkalnsi muinaskalmed.[6] Kohaliku kaitse all on Vana-Laitsna õigeusu kirik, Radziņi muinaskalmed, hiiepaik Dimanti Kirikumägi, Maskaļi muinaskalmed ehk Kalmemägi ja Jāņkalni keskaegne kalmistu.[7]

Looduskaitse all on Peņķi tamm, Dimanti pahaga kask, Dukāni haraline pärn, Dukāni raagremmelgas, Radziņi kask, Dravnieki tamm, Zālītese tammed, Pauguri vaher, Pelši elupuu, Virsaiši remmelgas, Druskase linnamäe tammed ja Baltiņi tamm. Valla keskosa jääb osaliselt Korneti-Peļļi hoiualale, vald ise asub Vana-Laitsna kaitstaval maastikul.[8]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 311 lätlast, 19 venelast, 1 valgevenelane, 4 ukrainlast ja 1 poolakas, lisaks veel 23 muude rahvaste esindajat.[9]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[10]
Bārdaskrogs skrajciems 12 (2007)
Druskas skrajciems 16 (2007)
Kaķīši skrajciems 3 (2007)
Korneti vidējciems 116 (2019)
Peņķi skrajciems 3 (2007)
Romeškalns mazciems 8 (2007)
Rulles skrajciems 5 (2007)
Vēzes skrajciems 2 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
  2. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās
  3. Alūksnes novads, vaadatud 26.06 2017
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 26.07 2017
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]