Aluliina mõis

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Aluliina mõisast; Alūksne lossi kohta vaata artiklit Alūksne loss.

Aluliina kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 35

Aluliina mõis ehk Alūksne mõis (saksa keeles Schloß Marienburg, läti keeles Alūksnes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.

Mõis on kujunenud Aluliina ordulinnuse valdustest. 1741. aastal kinkis keisrinna Jelizaveta Alūksne selle oma kantslerile krahv Mihhail Vorontsovile, kes sinna aga kunagi elama ei asunud, ja nii müüs ta mõisa juba 1744. aastal Otto Hermann von Vietinghoff-Scheelile. Temalt päris selle tema poeg, salanõunik Burchard Cristoph von Vietinghoff, kes valduse tükikaupa ära müüs, jättes Aluliina kihelkonnast endale vaid linnusemõisa ja Kalniena mõisa. Vietinghoff-Scheelide kätte jäi valdus kuni võõrandamiseni 1920. aastal. Võõrandamise ajal kuulus mõis parun Arnold von Vietinghoff-Scheelile.

Tänapäeval asub mõisakompleks Lätis Alūksnes; peahoone asub aadressil Pils iela 74.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Alūksne loss

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli Aluliina mõisa ja selle kõrvalmõisate (Kalnapededze, Ērmaņi, Jaunanna ja Vecanna mõisa) kogusuurus 1816. aastal 23 ja 5/8 adramaad, neile mõisatele allus kokku 2011 mees- ja 2182 naishinge.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 279.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 98.