Aluliina mõis

See artikkel on Aluliina mõisast; Alūksne lossi kohta vaata artiklit Alūksne loss.

---

Aluliina kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 35

Aluliina mõis ehk Alūksne mõis (saksa keeles Schloß Marienburg, läti keeles Alūksnes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.

Tänapäeval asub mõisakompleks Lätis Alūksnes; peahoone asub aadressil Pils iela 74.

Mõisaansambel

 Pikemalt artiklis Alūksne loss

Ajalugu

Mõis kujunes Aluliina ordulinnuse linnuselääni maadest, mille Gustav Adolf Gustav Hornile annetas. Mõisade reduktsiooni käigus sai sellest riigimõis, mille keisrinna Jelizaveta Petrovna aastal 1753 koos teiste ümbruskonna mõisadega oma kantslerile krahv Mihhail Vorontsovile kinkis. Too sinna aga kunagi elama ei asunud, ja nii müüs ta mõisa juba 1744. aastal Otto Hermann von Vietinghoff-Scheelile. Temalt päris selle tema poeg, salanõunik Burchard Cristoph von Vietinghoff, kes valduse tükikaupa ära müüs, jättes Aluliina kihelkonnast endale vaid linnusemõisa ja Kalniena mõisa. Vietinghoff-Scheelide kätte jäi valdus kuni võõrandamiseni 1920. aastal. Aastal 1834 ostis Alexander Vietinghoff mõisa 46 225 Paul Eugen Vietinghoffid.rubla eest teistelt pärijatelt välja. Aastal 1875 omandasid 300 000 rubla eest Aluliina ja Kalnapededze mõisad vennad Paul Alexander Constantin ja Constantin Paul Eugen Vietinghoffid. Võõrandamise ajal kuulus mõis parun Arnold von Vietinghoff-Scheelile.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli Aluliina mõisa ja selle kõrvalmõisate (Kalnapededze, Ērmaņi, Jaunanna ja Vecanna mõisa) kogusuurus 1816. aastal 23 ja 5/8 adramaad, neile mõisatele allus kokku 2011 mees- ja 2182 naishinge.

Aastal 1627 oli Aluliina mõisal 26 ja 1/2 adramaad oli haritavat maad, lisaks veel 24 adramaad muud maad. Aastal 1641 oli mõisal adramaid 31 ja 1/3. Aastal 1688 kuulus Aluliina mõisale adramaid 51 ja 1/4, nagu ka aastal 1734. Aastal 1758 oli mõisa suurus 23 ja 1/4 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 21 ja 13/20 adramaad. Ka aastal 1832 oli mõisal 21 ja 13/20 adramaad maad, aastal 1881 oli adramaid 4 ja 61/80, lisaks allus mõisale 23 ja 43/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.

Kirjandus

• Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 98.