Mālupe vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Mālupe vald

läti Mālupes pagasts

Pindala: 129,75 km²
Elanikke: 541 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,2 in/km²
Keskus: Mālupe
Mālupes pagasts LocMap.png
Mālupe mõisa hooned

Mālupe vald (läti Mālupes pagasts) on vald Lätis Alūksne piirkonnas. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Alūksne rajooni.

Vald piirneb sama piirkonna Jaunanna, Maliena, Liepna ja Jaunalūksne vallaga, samuti ka Balvi piirkonna Vīksna ja Kubuli vallaga.

Valla pindala on 130 km². 2016. aasta seisuga elas seal 652 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 562 lätlast, 65 venelast, 2 valgevenelast, 5 ukrainlast, 1 poolakas ja 1 leedulane.[3] Valla keskus on Mālupe küla, vallavanem on Iveta Priede.[4]

Vald asub Ida-Läti madalikul. Selle kõrgeim koht (149,3 m) asub valla kaguosas. Valla suurim jõgi on Pedetsi jõgi, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Sita jõgi.

Aastal 1920 kuulus Mālupe valla aladel Mālupe mõisale 1131, aga Ērmaņi mõisale 314 hektarit maad.[[5] Aastal 1935 oli Mālupe valla pindala 174,53 km² ja seal oli 2481 elanikku.[6] 1945. aastal moodustati valda Mālupe ja Maliena külanõukogud, aastal 1949 likvideeriti aga vald ametlikult. [7] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Betereva muinaskalmed, Brenci palvemaja, Tarvase muinaskalmed ja Upeskrasti muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Mālupe mõisa hooned (häärber, vesiveski, ait), samuti ka Sofikalnsi poolmõisa ait.[8] Looduskaitse all on Pumpuri tamm, Vecskanstnieki tamm, Stūrīši tamm, Bitītese tamm, Medņi tamm, Dobusilsi tammed, Dobusilsi künnapuu, Daumanti tamm, Zirdziņi tamm, Skaidrini tamm ja Priedulāji künnapuu. Valda jääb ka 1325 ha suurune Jaunanna hoiuala.[9]

Vallas on üksteist küla. Valla keskuses Mālupes (vidējciems) oli aastal 2017 203 elanikku. Kolm valla küla on staatusega skrajciems – Briedinieki, Miški 24 elanikuga aastal 2007 ja Tarvas 32 elanikuga aastal 2007. Teised valla külad on staatusega mazciems – Alodzene 17 elanikuga aastal 2007, Bāterava 7 elanikuga aastal 2007, Grundas 16 elanikuga aastal 2007, Mežnieki ja Sofikalns 74 elanikuga aastal 2017. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. http://www.pmlp.gov.lv/lv/assets/documents/statistika/IRD2016/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Alūksnes novads, vaadatud 26.06 2017
  5. Latviešu konversācijas vārdnīcas XIII sējuma 25553-25554 slejas. Rīga: 1935.-1936.
  6. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-4 12-0.
  7. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  8. VLR Kultūras ministrijas rīkojums Nr.128. Par valsts aizsargājamo kultūras pieminekļu sarakstu (Aizkraukles rajons - Liepājas rajons)
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 25.07 2017
  10. http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt