Mine sisu juurde

Ilzene vald

Allikas: Vikipeedia
Ilzene vald

läti Ilzenes pagasts

Vapp

Pindala: 62,5 km²
Elanikke: 247 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,0 in/km²
Keskus: Jaunzemi

Ilzene vald (läti keeles Ilzenes pagasts) on vald Lätis Alūksne piirkonnas. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Alūksne rajooni.

Vald piirneb sama piirkonna Zeltiņi ja Alsviķi vallaga, Smiltene piirkonna Trapene ja Gulbene piirkonna Lejasciemsi vallaga.

Valla pindala on 62,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 389 inimest.[2] Valla keskus on praegu Jaunzemi küla, kuigi ajalooliselt on selleks olnud Čonkas. Vallavanem on Ingrīda Sniedze.[3]

Ilzene valla nimi tuleneb eesti keelest, sõnast "ilus". Valla maad kuulusid varem latgalite Adsele muinasmaakonda. Piirkond on traditsiooniline leivude asuala.[4]

Vald asub suuremalt jaolt Tālava madalikul. Kõrgeim tipp Zāgadu kalns ulatub 143,3 m üle merepinna. Valda läbib Peetri jõgi.

Vald moodustati aastal 1920 Ilzene mõisa (Ilsen) maadest, mille pindala oli 1840,54 ha, ja Ādami mõisa (Schwarzbeckshof) maadest pindalaga 699,13 ha.[5] Aastal 1935 oli valla pindala 148,3 km² ja seal oli 2338 elanikku.[6]1 945. aastal moodustati vallas Ilzene ja Čonkase külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Ilzene külanõukoguga likvideeritava Čonkase külanõukogu maad.[7] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[8] 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.

Kaitstavad objektid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kohaliku kaitse all on muinsusmälestistest Mežslokase muinaskalmed ja Ilzene mõisa hoonekompleks (härrastemaja ja pumbamaja).[9] Looduskaitse all on Ilzene pärn, Austrumi pärn, Ilzene mänd, Ilzene park, Melderi tammed, Arāji tammed, Mežrozītese tamm, Gutupurise tamm, Gailīši mänd, Sodise pärn, Jaunzvirgzdiņi saar ja Jaunzvirgzdiņi tamm.[10]

Aastal 2011 elas vallas 350 lätlast, 13 venelast, 1 valgevenelane, 8 ukrainlast ja 1 leedulane.[11]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[12]
Čonkas mazciems 15 (2007)
Ezerslokas mazciems 13 (2007)
Ilzene skrajciems 27 (2007)
Jaunzemi vidējciems 124 (2019)
Mežslokas skrajciems 11 (2007)
Paiķeni skrajciems 22 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[12]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Alūksnes novads, vaadatud 23.06 2017
  4. Alūksnes novads, vaadatud 23.06 2017
  5. Latviešu konversācijas vārdnīcas VII sējuma 12583-12584 slejas. Rīgā, 1931.-1932.
  6. M. Salnais, A. Maldups. Pagastu apraksti (pēc 1935. gada tautas skaitīšanas materiāliem). Valsts Statistiskās pārvaldes izdevums, Rīgā, 1935. a
  7. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  8. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-4 12-0.
  9. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. september 2021. Vaadatud 8. juunil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  10. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  11. Ethnic composition of Latvia 2011
  12. 12,0 12,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]