Priekule
See artikkel räägib Läti linnast; Leedu linna kohta vaata artiklit Priekulė. |
Priekule | |||
---|---|---|---|
| |||
| |||
| |||
Pindala: 5,4 km² (2024)[1] | |||
Elanikke: 1810 (1.01.2024)[2] | |||
| |||
Koordinaadid: 56° 27′ N, 21° 36′ E | |||
Priekule (ⓘ) (saksa keeles Preekuln) on linn Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas. Linn asub Riiast 200 kilomeetri kaugusel Kuramaal, merepinnast 60 meetri kõrgusel.
Linna järgi on nime saanud Mosseni kihistu Priekule kihistik.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Priekulet on kirjalikes allikates esmamainitud 1482. aastal. Toona asus seal Grobiņa foogtidele alluv Priekule mõis. Aastatel 1560–1609 kuulus Preisimaa hertsogiriiki, seejärel Kuramaa hertsogiriiki. 1680. aastal ehitati sinna luteri kirik. Teise põhjasõja ajal ehitasid Rootsi sõjaväelased sinna Rootsi väravate nime all tuntud hoone.
1871. aastal valmis Liibavi–Romno raudtee, mis tõi kaasa asula kiirema arengu. Asulas avati toona Priekule raudteejaam. Linnaõigused sai Priekule 1928. aastal. Kuramaa lahingute ajal ründasid Nõukogude väed 27. oktoobrist 25. novembrini ägedalt linna, 23 000 hukkunut on maetud linnas vennaskalmistule, mis on Läti aladel suurim. 2009. aastani kuulus Priekule Liepāja rajooni hulka. Aastatel 2009–2021 oli linn Priekule piirkonna keskus.
Vaatamisväärsused
[muuda | muuda lähteteksti]Priekule linnaväravad ja sealsed bareljeefid on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.[4] Kohaliku kaitse all on Kuradikübara muinaskalmed.[5]
Looduskaitse all on vaher kõrgusega 26 ja ümbermõõduga 4,29 meetrit, magus kirsipuu ümbermõõduga 1,9 meetrit ning tamm ümbermõõduga 5,01 ja kõrgusega 20,6 meetrit.[6]
-
Vaade linnale
-
Rootsi värav
-
Luteri kirik
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 31.07.2024.
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Priekule kihistik Eesti Stratigraafia Komisjoni andmebaasis (vaadatud 16.08.2019)
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2021. Vaadatud 5. veebruaril 2021.
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2021. Vaadatud 5. veebruaril 2021.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS