Mārkalne vald
Mārkalne vald | |
---|---|
| |
läti Mārkalnes pagasts | |
| |
Pindala: 123,38 km² | |
Elanikke: 287 (1.01.2024)[1] | |
Rahvastikutihedus: 2,3 in/km² | |
Keskus: Mārkalne | |
Mārkalne vald (läti keeles Mārkalnes pagasts) on vald Lätis Alūksne piirkonnas Eesti piiri ääres. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Alūksne rajooni.
Vald piirneb sama piirkonna Pededze, Ziemeri ja Jaunalūksne vallaga ning Võrumaa Rõuge vallaga (varem Misso vallaga).
Valla pindala on 123 km². 2016. aastal elas seal 374 inimest.[2] 2011. aastal elas vallas 304 lätlast, 48 venelast, 1 valgevenelane ja 4 ukrainlast.[3] Valla keskus on Mārkalne küla, vallavanem on Daiga Vītola.[4]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Mārkalne vald asub Alūksne kõrgustikul, selle kõrgeim koht ulatub 203,6 m kõrgusele. Valla tähtsamad jõed on Vaidva jõgi ja Pedetsi jõgi. Valla edelaosa ulatub Alūksne järve kallastele.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vald kandis algselt nime Lāzberģise vald ja see moodustati Lāzberģise mõisa (Fianden), Jaunlāzberģise mõisa ja Kalnapededze (Charlottenberg) mõisa maadest. Tänapäevase nime sai see 1925. aastal. 1935. aastal oli valla pindala 122,29 km² ja seal oli 1949 elanikku.[5] 1945. aastal moodustati valda Mārkalne ja Akaviņa külanõukogu, 1949. aastal vald likvideeriti. 1954. aastal liideti Mārkalne külanõukoguga likvideeritav Akaviņa külanõukogu, 1958. aastal Ziemeri ja Beja külanõukogus asunud sovhoosi Alūksne maad. 1971. aastal liideti sellesama sovhoosi maad Jaunalūksne külanõukoguga.[6] 1990. aastal muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Vuķi muinaskalmed, Ignaši muinaskalmed ja Mellīši muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu.[7] Looduskaitse all on 139 hektari suurune Baltajis purvsi (Valgesoo) hoiuala, valla põhjaosa jääb osaliselt Melderupīte metsade hoiualale.[8]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]2011. aastal elas vallas 304 lätlast, 48 venelast, 1 valgevenelane ja 4 ukrainlast.[3]
Vallas on järgmised külad:
Küla | Küla tüüp | Elanike arv [9] |
---|---|---|
Blekteskalns | mazciems | 8 (2007) |
Cirakalns | mazciems | 14 (2007) |
Degumi | mazciems | 24 (2007) |
Ezīšava | mazciems | 20 (2007) |
Jaunzemi | skrajciems | |
Lejaskrogs | mazciems | |
Mārkalne | vidējciems | 88 (2019) |
Pujakalns | skrajciems | 10 (2007) |
Vaidava | skrajciems | |
Volkova | mazciems | 18 (2007) |
Vuķi | skrajciems | 14 (2007) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ 3,0 3,1 Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Alūksnes novads, vaadatud 24.06 2017
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-4 12-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=M%C4%81rkalnes+pagasts®ion=[alaline kõdulink]
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.