Kalncempji vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kalncempji vald

läti Kalncempju pagasts

Pindala: 43 km²
Elanikke: 141 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,3 in/km²
Keskus: Kalncempji
Kalncempju pagasts LocMap.png
Vallamaja

Kalncempji vald (läti Kalncempju pagasts) on vald Lätis Alūksne piirkonnas. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Alūksne rajooni.

Vald piirneb sama piirkonna Anna, Zeltiņi ja Alsviķi vallaga, samuti ka Gulbene piirkonna Beļava ja Stāmeriena vallaga.

Valla pindala on 43 km². 2016. aasta seisuga elas seal 197 inimest.[2] Valla keskus on Kalncempji küla, vallavanem on Vēsma Čugunova.[3]

Valla suurim jõgi on Pedetsisse voolav Paparze.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Valla alad kuulusid algselt Adsele muinasmaakonda, seejärel olid need aga Aluliina komtuuride valduses.[4] Aastal 1868 loodi valla aladel asunud 2330,95 ha pindalaga Kalnamuiža mõisa juurde Kalnamuiža vald.[5] Aastal 1925 nimetati Kalnamuiža vald ümber Kalnciemsi vallaks.

Aastal 1935 oli Kalnciemsi valla pindala 86,7 km² ja seal oli 1953 elanikku.[6] 1945. aastal moodustati valda Kalncempji ja Kalniena külanõukogud, aastal 1949 likvideeriti aga vald ametlikult.[7] Aastal 1990 muudeti Kalncempji külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Okāni muinaskalmed (ka Kivimägi või Kalmemägi), Melderpuļķi muinaskalmed, Malaci muinaskalmed, Nāzupi linnamägi ja Uranaži muinaskalmed.[8] Kohaliku kaitse all on Ate mõisa ait, Ate (Ote) vesiveski, Žagatase muinaskalmed, Sprīvuļi muinaskalmed ja Pūzupi muinaskalmed.[9]

Looduskaitse all on Pūzupi kask, Lauķi tamm, Pērkoni tamm, Pukši mänd ja Ciduļi paju. Lisaks jäävad valla lääneossa mitmed nimetud looduskaitsealused põlised tammepuud.[10]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 175 lätlast, 8 venelast, 3 poolakat ja 2 leedulast.[11]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [12]
Ermiķi skrajciems 3 (2007)
Gotlupi skrajciems 2 (2007)
Kalncempji mazciems 56 (2019)
Ķelles skrajciems 2 (2007)
Melderpuļķi skrajciems 8 (2007)
Okani skrajciems 1 (2007)
Pūzupi skrajciems 2 (2007)
Sprīvuļi skrajciems 5 (2007)
Žagatas skrajciems 1 (2007)
Uranaži skrajciems 5 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[12]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Alūksnes novads, vaadatud 24.06 2017
  4. Alūksnes novads, vaadatud 24.06 2017
  5. Latviešu konversācijas vārdnīcas VIII sējuma 15121-15123 slejas. Rīga: 1932.-1933.
  6. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-4 12-0.
  7. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  9. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  10. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  11. Ethnic composition of Latvia 2011
  12. 12,0 12,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]