Stolbovo rahu

Stolbovo rahu
Stolbovo rahu
Osa Ingeri sõjast ja Venemaa pärilussõjast
	Moskva tsaaririik 1613. aastal. Willem Blaeu kaardil
Toimumisaeg	9. märtsil (vkj 27. veebruaril) 1617
Toimumiskoht	Stolbovo külas Tihvini lähedal Moskva tsaaririik
Tulemus	Rahulepinguga sai Rootsi kuningriik oma valdusse maa-alad Jäämerest Maanselja mägimaa, Laadoga järve Neeva jõekonna Ingerimaa ja Peipsi idaranna kaudu Väinajõeni
Osalised
Väejuhid või liidrid

Stolbovo rahu sõlmiti 9. märtsil (vkj 27. veebruaril) 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Moskva tsaaririigis.

Stolbovo rahu lõpetas Rootsi riigi osaluse aastatel 1613–1617 toimunud Rzeczpospolita ja Rootsi vägede osaluse Venemaa pärilussõjas.

Rahuläbirääkimisi vahendasid Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaari vahel Inglismaa kuninga James I esindaja John Merrick ja Hollandi Vabariigi esindajad Reynout van Brederode, Diderich Bass ja Albert Joachimi.^[1]

Läbirääkimisprotsessis tegid Rootsi väed ka sõjakäigu Pihkva aladele ning piirasid Pihkvat Gustav II Adolfi juhtimisel edutult, 15 000 mehega juulis-oktoobris 1615.

Läbirääkimisete esimene etapp vahendajatega, Jakob De la Gardie juhtimisel toimus jaanuaris-veebruaris 1616 Dederinos, mille järel sõlmiti vaherahu 3. märtsist 31. märtsini.

Vaherahutähtaja lõppemisel tegid Rootsi väed 2. sõjakäigu Pihkva aladele ning piirasid Pihkvat juulis 1616.

Läbirääkimisete teine etapp toimus Inglismaa esindaja John Merricki vahendusel, juunis-detsembris 1616.

Lõplik rahuleping sõlmiti 9. märtsil (vkj 27. veebruaril) 1617 Stolbovo külas Tihvini lähedal.

Tulemused

Soome lahe idaosa valdamise pärast toimunud Ingerimaa sõja lõpetanud rahulepinguga:

Moskva tsaaririik sai Rootsilt tagasi Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Gdovi ja teisi alasid,
kuid Moskva tsaaririik pidi loovutama Rootsile Ingerimaa koos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje, Nöteborgi (Schlüsselburgi kindluse) ja Laadogast läänes oleva Laadoga-Karjalaga Käkisalmi lääni, mille tõttu kaotasid venelased täielikult pääsu Soome lahele ja Läänemerele.
Moskva tsaaririik maksis Rootsile kontributsiooni 20 000 rubla (40 000 riigitaalrit)
Rootsile läinud aladelt lubati lahkuda kõigil aadlikel, possaadielanikel ja munkadel, milleks anti vene poolele aega kaks nädalat lepingu väljakuulutamiseks ja veel kaks minekuks; kõik hilisemad ületulijad pidi aga vene pool aga tagasi andma. Kõik talupojad ja külavaimulikud pidid jääma kohale ning elama (Ingerimaal) Rootsi võimu all, samuti ka kõik aadlikud ja linlased, kes mainitud kahe nädala jooksul ei olnud lahkunud.
Vene alamad said õiguse vabadele kaubahoovidele Tallinnas, Stockholmis ja Viiburis, rootslased aga Novgorodis, Pihkvas ja Narvas.
Vene pool andis ka 30 küüdimeest Rootsi sõdurite ja sõjamoona transportimiseks vene aladelt, kuni Koporje ja Pähkinälinnani

1615. aastal saatkonnaga Venemaale suundunud Reinhold von Brederode Madalmaade saatkonna reisipäevikut pidas Anthonis Goeteeris, kes üsna üksikasjaliselt selle teekond kirjeldas.

Rahuläbirääkimistes 1615 ja 1617 Hollandi saadikuna osalenud Reinoud van Brederodele (1567–1633), tegi Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1616 Rakvere vabahärraks ning läänistas 1618. aastal Rakvere linnuse ala 20 adramaa ja Toolse linnusega. Stolbovo rahuga määratud piir kehtis Vene-Rootsi sõjani aastatel 1656–1658. 1658. aastal sõlmitud Vallisaare vaherahuga piiri muudeti, kuid taastati Kärde rahuga 1661. aastal ja see kehtis sel kujul kuni Põhjasõjani.

Vaata ka

Vene-Poola sõjad

Rootsile loovutatud linnuseid

Viited

↑ Vello Naaber, "Vene-Rootsi läbirääkimised Stolbovo rahu eel"

Kirjandus

Vello Naaber, "Vene-Rootsi läbirääkimised Stolbovo rahu eel", lk 134-166. Ajalooalaseid töid II, Tartu Riiklik Ülikool, ÜTÜ Ajalooringi kogumik, Tartu 1965

Välislingid

[:0-1] Vello Naaber, "Vene-Rootsi läbirääkimised Stolbovo rahu eel"

[1]