Staicele

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Staicele

läti Staicele
liivi Staitsõl

Staicele vapp
Staicele vapp
Staicele lipp
Staicele lipp

Pindala: 4 km²
Elanikke: 899 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 57° 50′ N, 24° 45′ Ekoordinaadid: 57° 50′ N, 24° 45′ E


Koduleht: http://www.staicele.lv/

Staicele (Helifaili info läti ) (liivi keeles Staitsõl, saksa keeles Staizel) on linn Lätis Aloja piirkonnas. Linn asub Salatsi jõe kaldal.

Staiceles asub liivi kõrtsmuuseum-infokeskus "Pivālind" (liivi keeles 'toonekurg'). Linn on aastast 2001 Euroopa toonekurelinnade liidu liige (teised liikmed on Busk Ukrainast, Storkow Saksamaalt, Stolin Valgevenest, Demene vald Lätist, Komarovce Slovakkiast, Luka nad Jihlavou Tšehhist ja Ramygala Leedust). [2]

Looduskaitse all on Rēciemsi tamm, Staicele pärn ümbermõõduga 4,6 meetrit, Lejasrīgaļi mänd ümbermõõduga 2,86 meetrit, mänd Ruki nõialuud ja Staicele männid (ümbermõõdud 3 ning 2,99 m). Suurem osa linnast jääb Salatsi oru maastikukaitsealale.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

XIX sajandi alguses oli linna kohal Salatsi jõe kaldal kõrts. Aastal 1846 sai kõrtsist poolmõis. Aastal 1887 ehitati üle Salatsi jõe sild. Aastal 1897 rajati jõe äärde paberivabrik, mille hooned ja selle juurde rajatud elumajad on muinsuskaitse all.[4] Aastal 1913 ehitati vabriku tarbeks Pālesse kitsarööpmeline raudtee, nii oli asula ühendatud Heinaste ja Smiltene vahelise raudteega. Paberiga vaguneid vedasid raudteel hobused. Staicele raudteejaam avati aastal 1927.

Aastal 1961 sai Staicelest alev. Linnaõigused sai Staicele 1992. aastal. 2009. aastani kuulus see Limbaži rajooni.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017
  2. http://www.staicelesnovads.lv/2007_2012/esco/
  3. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  4. Staiceles papīrfabrika ar vēsturisko dzīvojamo apbūvi

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]