Grobiņa

Allikas: Vikipeedia
Grobiņa

[ gr'uobinja ]
läti Grobiņa

Grobiņa vapp
Grobiņa vapp
Pindala: 5,12 km²
Elanikke: 3977 (1.01.2016)[1]

Koordinaadid: 56° 32′ N, 21° 10′ Ekoordinaadid: 56° 32′ N, 21° 10′ E
Grobiņa
Grobiņa Läti kaardil

Grobiņa (Helifail läti ) on linn (aastast 1695) Läti edelaosas, Grobiņa piirkonna keskus. Linn asub Jelgava-Liepāja raudtee ääres.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Linna kohal asus skandinaavia päritolu rahva koloonia. Ühes sealsest kolmest muinaskalmest olid surnud maetud analoogselt Mälareni oru kalmetega; ülejäänud kaks olid Gotlandi asukad.[2]

Skandinaavlaste kontrolli alla jäi piirkond kuni IX sajandi keskpaigani. Seejärel tõusid kohalikud elanikud Rimberti Vita Ansgari kohaselt üles. Umbkaudu aastal 854 üritasid piirkonda alistada taanlased, ent edutult. Seejärel ründas neid alasid Rootsi kuningas Olof I, kel õnnestus vallutada 7000 kaitsjaga Söborgi linn, mida peetakse üldiselt Grobiņaks, seejärel suunduti aga 15 000 kaitsjaga Apulia (tänapäeval Apuolė peale.[3] Rootsi arheoloogide Birger Nermani, Karl-Alfred Gustawssoni ja Hans Hanssoni väljakaevamised kinnitavad kroonikate tõepärasust.[4]

Taas mainiti seda asulat 1230. aastal (Esestua). Tänapäevast nimetust kujul Grobin kasutati esimest korda aastal 1253. Aastal 1560 ehitati sinna esimene kirik ja avati kool.

Seal asuvad Grobiņa ordulinnuse varemed. Keskajal oli see Grobiņa foogtkonna linnus, kus resideerus Grobiņa foogt. See ehitati XIV sajandil endisele kuralaste linnamäele. Aastal 1660 oli see ajutiselt Kuramaa hertsogi Jakob Kettleri residentsiks. Aastal 1664 valmis praegune kirikuhoone. Linnaõigused sai Grobiņa aastal 1695 Friedrich Kasimir Kettlerilt. Aastal 1710 laastas linna katk.

Aastal 1941 hävitas osa linnast Punaarmee suurtükituli, kannatada sai ka luteri kirik. 2009. aastani kuulus Liepāja rajooni.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.pmlp.gov.lv/lv/assets/documents/statistika/IRD2016/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf.
  2. Francis Donald Logan. The Vikings in History (Routledge 1992), lk 182.
  3. Rimbert: Life of Anskar, the Apostle of the North, 801-865, ptk 30.
  4. Svensk uppslagsbok, Malmö 1932

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]