Grobiņa

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Grobiņa

[ gr'uobinja ]
läti Grobiņa

Grobiņa vapp

Pindala: 5,12 km²
Elanikke: 3554 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 56° 32′ N, 21° 10′ E
Latvija Grobina.png

www.grobina.lv

Grobiņa (Helifaili info läti ) on linn (aastast 1695) Läti edelaosas, Grobiņa piirkonna keskus. Linn asub Jelgava-Liepāja raudtee ääres.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Linna kohal asus skandinaavia päritolu rahva koloonia. Ühes sealsest kolmest muinaskalmest olid surnud maetud analoogselt Mälareni oru kalmetega; ülejäänud kaks olid Gotlandi asukad.[2]

Skandinaavlaste kontrolli alla jäi piirkond kuni IX sajandi keskpaigani. Seejärel tõusid kohalikud elanikud Rimberti Vita Ansgari kohaselt üles. Umbkaudu aastal 854 üritasid piirkonda alistada taanlased, ent edutult. Seejärel ründas neid alasid Rootsi kuningas Olof I, kel õnnestus vallutada 7000 kaitsjaga Söborgi linn, mida peetakse üldiselt Grobiņaks, seejärel suunduti aga 15 000 kaitsjaga Apulia (tänapäeval Apuolė peale).[3] Rootsi arheoloogide Birger Nermani, Karl-Alfred Gustawssoni ja Hans Hanssoni väljakaevamised kinnitavad kroonikate tõepärasust.[4]

Taas on seda asulat mainitud 1230. aastal (Esestua). Tänapäevast nimetust kujul Grobin kasutati esimest korda aastal 1253. Aastal 1560 ehitati sinna esimene kirik ja avati kool.

Seal asuvad Grobiņa ordulinnuse varemed. Keskajal oli see Grobiņa foogtkonna linnus, kus resideeris Grobiņa foogt. See ehitati XIV sajandil endisele kuralaste linnamäele. Aastal 1660 oli see ajutiselt Kuramaa hertsogi Jakob Kettleri residentsiks. Aastal 1664 valmis praegune kirikuhoone. Linnaõigused sai Grobiņa aastal 1695 Friedrich Kasimir Kettlerilt. Aastal 1710 laastas linna katk.

Aastal 1941 hävitas osa linnast Punaarmee suurtükituli, kannatada sai ka luteri kirik. 2009. aastani kuulus Liepāja rajooni.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Grobiņa ordulinnus ja selle bastionid, linnamäel asuv Grobiņa luteri kirik, Grobiņa vanalinn, linnamägi ning Priediena muinaskalmed on riikliku kaitse all olevad muinsusmälestised.[5][6]

Looduskaitse all on hobukastan aadressil Lielā iela 2, sanglepp aadressil Celtnieku iela 5, neli mändi Iļģi kalmistul, kaks saart Grobiņa vanal kalmistul, pärn ordulinnuse varemete juures, üheksa valgepööki linnamäel, harilik robiinia kõrgusega 16 m ja ümbermõõduga 2,44 m, hall nulg aadressil Lielā iela 52, punane tamm kõrgusega 15 m ja ümbermõõduga 2,43 m, mänd Kungu iela ääres kõrgusega 11 m, kaks mändi aadressil Atpūtas iela 4, mänd aadressil Atpūtas iela 30, mänd aadressil Atpūtas iela 32, mänd aadressil Atpūtas iela 34, viis mändi aadressil Atpūtas iela 13, jugapuu Kupši talu juures, mänd kõrgusega 25 m ja ümbermõõduga 2,57 m, mänd aadressil Liepu gatve 12, kaks mändi aadressil Zirgu iela 5, hobukastan aaderessil Dzirnavu iela 10, hobukastan Upeskrasti talu juures ja pärn aadressil M,Namiķa iela 17.[7]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 2.06.2019.
  2. Francis Donald Logan. The Vikings in History (Routledge 1992), lk 182.
  3. Rimbert: Life of Anskar, the Apostle of the North, 801-865, ptk 30.
  4. Svensk uppslagsbok, Malmö 1932
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]