Mine sisu juurde

Alūksne loss

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on lossist; mõisa kohta vaata artiklit Aluliina mõis ja linnuse kohta Aluliina ordulinnus.

Alūksne loss
Alūksne loss

Alūksne loss ehk Aluliina loss (läti keeles Alūksnes pilsmuiža, Alūksnes Jaunā pils ja Marienburgas pils) on loss Lätis Alūksne piirkonnas Alūksne linnas aadressil Pils iela 74.

 Pikemalt artiklis Aluliina mõis

1741. aastal kinkis keisrinna Jelizaveta Alūksne oma kantslerile krahv Mihhail Vorontsovile, kes aga sinna elama ei asunud, vaid müüs mõisa juba 1744. aastal Otto Hermann von Vietinghoff-Scheelile. Vietinghoff-Scheelide kätte jäi valdus kuni võõrandamiseni 1920. aastal.

Uusgooti stiilis loss ehitati aastatel 18601863 Alexander von Vietinghoff-Scheeli ajal. Selle ümber on säilinud mitmed kõrvalhooned: valitsejamaja (endine mõisa häärber), aidad ja aednikumaja. Praegu asub lossis Alūksne muuseum. Hoone on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.[1] Aluliina mõisaansambel on samuti riikliku kaitse all.[2]

Lossikompleks

[muuda | muuda lähteteksti]

Aadressil Pils iela 33 asub riikliku kaitse all olev palmimaja,[3] millest on eraldi riikliku kaitse all veel selle kolme toa interjöör[4] ja rõdupiirded.[5] Riikliku kaitse all on veel mõisavalitseja maja,[6] vana häärber,[7] viinaköök-sotsiaalseltsi maja,[8] tallid,[9] tall-progümnaasium,[10] rotundpaviljon,[11] kelder[12] ja ait.[13]

Erinevatel aegadel on lossikompleksi aladele rajatud mitmeid linnahooneid. Riikliku kaitse all on pangahoone Brūža iela 1.[14] Regionaalse kaitse all on pood aadressil Pils iela 25a.[15] Kohaliku kaitse all on trükikojaga elumaja Pils iela 27a[16] ja Pils iela 27[17] ning Brūža iela 4.[18]

Saarel asuvad Aluliina ordulinnuse varemed[19] ja selle territoorium on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.[20] Ka Templimäe linnamägi ja asulakoht on riikliku kaitse all.[21] Selle kõrval asuvad keskaegsed kindlustised ja keskaegne kalmistu on regionaalse kaitse all.[22] Kesklinna ja mõisakompleksi aladele jääb ka riikliku kaitse all olev Aluliina kirik.[23]

Lossi ümber on suur XIX sajandil rajatud Inglise stiilis park, mis piirneb Alūksne järve rannaga; lossipark on üks liigirikkamaid Lätis. Seal asub XVIII sajandil rajatud regulaarse planeeringuga ampiirstiilis väravatega aed. Pargis on veel mitmeid väiksemaid dekoratiivseid elemente, nagu Aiolose ja Pomona templid, Vietinghoffide mausoleum (arhitekt Johann Wilhelm Krause), laternatega Veneetsia sild, palmimaja, Hiina paviljon, linnupaviljon, Aleksandri paviljon ja Otto von Vietinghoffi graniitobelisk. Parki ja järvesaarel paiknevat Aluliina ordulinnust ühendab puust sild.

Alūksne lossipark on riikliku kaitse all. Pargi aladele jäävad muinsusmälestistest kolonnaad,[24] kivisild,[25] ümartorn,[26] Aiolose tempel,[27] Otto Herman von Vietinghoffi graniitobelisk,[28] Vietinghoffide suguvõsa mausoleum,[29] Aleksandri paviljon,[30] ja jääkelder.[31]

Pargis kasvavatest puudest on looduskaitse all seitse tamme, kuus sangleppa ja valge mänd[32]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]