286. Kaitsepataljon
| 286. Kaitsepataljon, 1943 (Schutzmannschaft Front Bataillon 286) 286. Politsei Jalaväepataljon, 1944 (Polizei-Füsilier-Bataillon 286) | |
|---|---|
| Tegev | 1943 – 1944 |
| Riik |
.svg){kind=small} Suursaksa Riik |
| Kuuluvus | Saksa Korrapolitsei kaitsepataljonid |
| Liik | jalavägi |
| Suurus | pataljon |
| Ülemad | |
| Märkimisväärsed ülemad |
major Rudolf Martinson kt kapten Ants Kübar |
286. Kaitsepataljon (Schutzmannschaft Front Bataillon 286) ja selle järglane 286. Politsei Jalaväepataljon (Polizei-Füsilier-Bataillon 286) oli teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt moodustatud Eesti väeosa, mis tegeles Saksa vägede tagalajulgeoleku tagamisega.
286. Kaitsepataljon[muuda | muuda lähteteksti]
Juhtkond ja koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Pataljoni ülem:
- sideohvitser: hauptmann Heinrich Kruse
- I kompanii, kapten Jaan Saul,
- II kompanii, kapten Peeter Animägi, Ants Kübar
- III kompanii, kapten Karl Kütt
- IV kuulipildujakompanii, kapten August Rennu (Renno).
286. Kaitsepataljon moodustati 1943. aasta mais Eesti politsei välipolitsei meestest Tallinnas, pataljoni suuruseks oli umbes 700 meest, pataljoni staap asus algselt Tallinnas. Pataljon saadeti 1943. aasta 8. juunil Tallinnast Riia lähedale Bolderājasse väljaõppele.
Lahingutegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Pataljon sai väljaõppe ja varustuse Lätis Bolderājas, kust pärast väljaõpet saadeti Ida-Poolasse ja Valgevene kindralkomissariaati partisanidevastasesse sõtta.
20. juulist kuni 11. septembrini 1943 teenis pataljon Leedus, kus valvas põllumajandusnormide täitmist, osales põllutööjõu mobiliseerimises.
12. augustist kuni 11. septembrini 1943 osales pataljon partisanivastases operatsioonis "Unternehmen Sommer".
21. septembrist kuni 23. oktoobrini 1943 osales partisanidevastases operatsioonis "Unternehmen Fritz", Vilniusest lõunas.
24. oktoobrist kuni 6. novembrini 1943 osales pataljon suures partisanidevastases operatsioonis "Unternehmen Heinrich" Polotski ja Idritsa piirkonnas 16. armee tagalapiirkonnas. Samas operatsioonis osalesid Saksa, Läti ja Vene väeüksuste kõrval ka 288. Eesti politseipataljon ja 289. Eesti politseipataljon ning 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad.
Operatsioon katkestati Punaarmee pealetungi tõttu Neveli lõigus ja 7. novembril paigutati pataljon rindele Idritsasse, Neveli piirkonda, kus pataljon allus algul 132. jalaväediviisile.
286. Politsei Jalaväepataljon[muuda | muuda lähteteksti]
| 286. Politsei Jalaväepataljon | |
|---|---|
| Riik |
Suursaksa Riik |
| Kuuluvus |
 Saksa Korrapolitsei |
| Haru | Väegrupp Nord 1. Eesti Politseirügement |
| Liik | jalavägi |
| Suurus | pataljon |
| Lahingud |
Teise maailmasõja Idarinne Sõjategevus Eestis |
1943. aasta 9. detsembril muudeti pataljoni nimi 286. Politsei Jalaväepataljoniks (Polizei Füsilier Bataillon 286) ning pataljonis kehtinud Wehrmachti auastmed asendati Saksa Korrapolitsei auastmetega.
Juhtkond ja koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Pataljoni ülem: kapten Ants Kübar
- I kompanii
- II kompanii
- III kompanii
- IV kuulipildujakompanii, kapten Peeter Animägi.
Lahingutegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Pataljon allus kaitsel algul 132. jalaväediviisile ning 1944. aasta jaanuari teisest poolest alates 290. jalaväediviisile.
Pataljon toodi Eestisse tagasi 18.–22. veebruaril 1944, kaotused olid 16 langenut ja 64 haavatut. Eestis saadeti pataljoni lisatud politseinikud tagasi oma teenistuskohta.
Pataljoni esialgne välipolitseinikest moodustatud koosseis asendati 1944. aastal välja kuulutatud mobilisatsiooni tulemusel kogunenud mobiliseeritutega ning saadeti Virumaale rannakaitsesse 1. Eesti Politseirügemendi koosseisus, kus ta asus kuni Saksa vägede lahkumiseni Eestist septembris 1944.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
| |||||||||||||||
