Johan Kõpp

Allikas: Vikipeedia
Johan Kõpp

Johan Kõpp (9. november 1874 Holdre vald21. oktoober 1970 Stockholm) oli eesti usuteadlane, ajaloolane, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.) piiskop ja peapiiskop 19391964 ja Tartu Ülikooli rektor 1928–1937.

Johan Kõpp ajaloolasena[1][muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajaloolasena kuulub ta samasse põlvkonda, millele pani aluse Jakob Hurt ning kuhu kuulusid Villem Reiman, Martin Lipp, Matthias Johann Eisen, Mihkel Kampmaa (Kampmann) ja Olaf Sild - see oli kultuurilis-kirikulooline suund (samal ajal eksisteeris vähem produktiivne materialistlik suund), mida iseoomustab keskendumine rahva "sisemisele" arengule. Seda suunda esindasid tihti usuteaduskonna lõpetanud inimesed.

Kõpu kujunemisele on ehk kõige rohkem mõju avaldanud Villem Reiman, nende mõlema ajaloouurimuslik tegevus leidis tsaariajal raamistiku kolmes seltsis tegutsedes - Õpetatud Eesti Selts, Eesti Üliõpilaste Selts ja Eesti Kirjanduse Selts. Esimesed tööd valmisidki tal kõnede, ettekannete ja artiklitena nende samade seltside tegevuses kaasa lüües.

Esimeseks küsimuseks, kus ta rohkem süvitsi läks oli Eesti Aleksandrikooli küsimus, mille käsitlus valmis tal kõikide trükis avaldatud tekstide sünteesist. Järgmised teemad olid erinevateks juubeliteks valminud uurimused taluahvaseaduste kujunemisest 19. sajandil, Tartu Ülikooli ajaloost ja usuvahetusliikumisest.

Ülikooli usuteaduskonna lõpetamise järel töötas Kõpp 1906. aastast Pärnus õpetajana, seejärel Palamusel ja Laiusel kirikuõpetajana.

1916. aastal sai tast esimene eesti - esialgu erakorralisena - professor Tartu Ülikoolis, 1919. aastast praktilise usuteaduse professor. Järgnevalt uuris ta Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu, avaldades I osa 1925. aastal. Ta kirjutas palju ka kohalikust kiriku- ja haridusajaloost maakondade kaupa: Tartumaast, Võrumaast, Setumaast ja Pärnumaast.

1937. aastal avaldas ta enda kui ajaloolase peateose "Laiuse kihelkonna ajalugu", mis on oma mahult siiani üks lokaalajaloo tippteoseid. Selleks oli ta varemalt leidnud originaalset materjali Laiuse kirikuarhiivist, kuhu Heinrich Georg von Jannau oli omal ajal kogunud informatsiooni 1830. aastate kooliolude kohta kogu Lõuna-Eestis.

Rootsis paguluses kirjutas ta käsitluse eestlaste "vaimse palge" kujunemisest Liivi sõjast Põhjasõjani, leides, et rahva elu kujuneb kahe võimu - ilmaliku ja vaimuliku - koosmõjust.

Johan Kõpp on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Ta poeg oli eesti vaimulik Endel Kõpp.

Teenistuskäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Autasud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aunimetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Jumala abiga edasi. Piiskop dr. Johan Kõpp'u 75. sünnipäevaks" (koguteos: artikleid, mälestusi, ka J. Kõpu trükitud tööde nimestik). Toimetaja Jakob Aunver, EELK Konsistoorium Eksiilis, Stockholm 1949, 248 lk
  • Jakob Aunver, "Johan Kõpp". Eesti Vaimulik Raamat, Stockholm 1969, 104 lk
  • Priit Rohtmets, "Rektor Johan Kõpp". Aasta Raamat OÜ 2007, 144 lk, ISBN 9789985983317
  • Peeter Järvelaid. Juhan Kõpp ja Eesti ajaloo uurimine. // Juhan Kõpp. Laiuse kihelkonna ajalugu (2. trükk). Tartu, 1937/2009, lk. 714-718.
  • Peeter Järvelaid. Johan Kõpust ja kihelkonnaidentiteedist. -Eesti Elu (Toronto), 4. september 2009.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Tiit Rosenberg. Johann Kõpp ajaloolasena. Johan Kõpp 125. Tartu: Eesti Kirikuloo Selts, 2000
  2. Piiskopi ametissepühitsemine viibib. Rahvaleht, 7. juuni 1940, nr. 132, lk. 2.
  3. Ümberasujate varandused – valus küsimus. Rahvaleht, 17. jaanuar 1940, nr. 14, lk. 2.
Eelnev:
Tartu Ülikooli rektor
Heinrich Koppel (1920–1928)
Tartu Ülikooli rektor
Johan Kõpp

1928-1937
Järgnev:
Tartu Ülikooli rektor
Richard Hugo Kaho (1938-1940)