Kodanlik õhukaitse

Kodanlik õhukaitse (KÕ) oli 1936. aastal Konstantin Pätsi poolt asutatud organisatsioon, mille eesmärk oli tsiviilelanikkonna kaitse õhurünnakute vastu mõeldava tulevikusõja korral.

Eesti Vabariik oma geograafilise asendi ja territooriumi väikese sügavuse tõttu võib sõja korral ootamatult sattuda vaenlase õhukallaletungide ohtu. Õhurünnakute kahjude vältimiseks ja kõrvaldamiseks ei jätku üksi sõjaväe- ja politseijõududest, vaid siin on tarvilik kogu elanikkonna kaasabi, et ühiseil pingutusil tõkestada kahjude levikut. Seepärast on tarvis varakult organiseerida ja ette valmistada kodanikke õhukaitse-tegevusele ja teostada korraldustöid, milleta kodanlik õhukaitse pole mõeldav. (Kodanliku Õhukaitse (KÕ) üldkava § 1, RT 1938, 54, 508.)

Kodanliku õhukaitse ülesanded olid:

1) valmistada ette kodanikke enesekaitseks õhuohu vastu;

2) hoida alal korda õhukallaletungide korral;

3) organiseerida õhualarmi, moondamist, gaasiluuret, gaasikaitset ja aerobakterioloogilist kaitset;

4) korraldada sanitaarala ning esma- ja arstiabi andmist õhurünnakutest kannatanud kodanikkudele;

5) korraldada õhurünnakute tagajärjel tekkinud kahjutulede kustutamist, gaasistatud kohtade degaseerimist, rikutud veevärgi, valgustus- ja sidevõrgu kordaseadmist, liiklemisummistuste ja teiste üldiste kahjude kõrvaldamist;

6) valmistada ette ja korraldada kodanikkude evakuatsiooni paigus, kus see õhuohu tõttu tarvilik.

Kodanliku õhukaitse ja tuletõrje juhataja oli Rudolf Vaharo.

Eesti territoorium jagunes KÕ ringkondadeks, mis vastasid samanimeliste prefektuuride piirkondadele; ringkonna juhiks oli prefekt. Valga ringkond koosnes ainult Valgamaast ja seda juhtis Valga politseijaoskonna komissar. KÕ ringkonnad jagunesid jaoskondadeks, mida juhtis kohaliku politseijaoskonna komissar. Jaoskonnad jagunesid rajoonideks.

KÕ teenistus jagunes kohustuslikuks ja vabatahtlikuks. Kodanliku õhukaitse kohustus kestis 15.–60. eluaastani. Vabatahtlik KÕ toimus Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liidu (VKÕL) kaudu, mis asutati 28. veebruaril 1938.

Kodanliku õhukaitse ajakiri oli Õhu- ja Gaasikaitse.

Kirjandus

• Rudolf Vaharo, Elmar Umblia. Kodanlik õhukaitse. Siseministeeriumi Administratiivala Kirjastus, Tallinn, 1939.
• Rudolf Vaharo, Elmar Umblia. Kodanliku õhukaitse õpik. Tallinn, 1939.
• Elamu KÕ juhi käsiraamat. Majaomanikule vajalikud seadused, määrused ja juhised kodanliku õhukaitse alal. Koostanud Albert Kahn. Tallinn, 1940.
• Gaasikaitse kõigile. Koostanud Ernst Tetsmann. Gaasikaitse, Tallinn, 1937.
• Ülo Paduri, Erkki Rannik, Arnold Keskküla, Antoni Koovit. KÕ käsiraamat kodanikule (KÕ üldettevalmistuskursuse ulatuses). 1939.
• Õhu- ja gaasikaitse sõnas ja pildis. Koostanud Rudolf Vaharo ja Elmar Umblia. Tallinn, 1938.
• Õhu- ja Gaasikaitse. Populaarteaduslik kodanliku õhukaitse ajakiri. Väljaandja Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liit. 1938–1940.
• Kodanikud õhukaitse korraldamisele. Uus Eesti, 5. aprill 1936, nr. 94, lk. 7.
• Eesti uus gaasimask. Uus Eesti, 26. jaanuar 1939, nr. 25, lk. 3.

Vaata ka

• Eesti Õhu- ja Gaasikaitse Liit
• Kodanliku Õhukaitse Nõukogu
• Kohalik õhukaitse
• Riigi Õhukaitseliit
• Tsiviilkaitse
• Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liit
• Õhukaitse

Välislingid

• Kodanliku õhukaitse seadus
• Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse märgid