Saksa Riik

Allikas: Vikipeedia


Saksa Riik
Deutsches Reich
Flag of the German Empire.svg Wappen Deutsches Reich - Reichsadler 1889.svg
Flag of Germany (3-2 aspect ratio).svg Wappen Deutsches Reich (Weimarer Republik).svg
Flag of German Reich (1935–1945).svg Parteiadler der Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (1933–1945).png
Lipud Vapid
Map-deutsches-kaiserreich.png
18711919
Deutschesreich1939.png
1939
Riigikeel saksa
Pealinn Berliin
Riigipea Keiser
Pindala ?
Rahvaarv ?
Iseseisvus 18. jaanuar 1871
Rahaühik Saksa riigimark
Riigihümn Das Lied der Deutschen

Saksa Riik (saksa Deutsches Reich; 18711943) oli riik Kesk-Euroopas.

Saksa Riiki liidetud, varem iseseisvad alad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuningriigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurhertsogiriigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hertsogiriigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vürstiriigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabad hansalinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigiterritooriumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksa Riigi väljakuulutamine Versailles's. Bismarck seisab maali keskel valges mundris.

18. jaanuaril 1871 kuulutati Wilhelm I poolt vallutatud ja Preisimaaga liidetud senini iseseisvatest Saksamaa väikeriigidest Versailles's välja Saksa Riik ja selle esimeseks keisriks krooniti Preisi kuningas Wilhelm I.

Aastatel 18841885 sai alguse Saksamaa koloniaalekspansioon, mille raames vallutati teiste suurriikide poolt veel koloniseerimata piirkondi Aafrikas ja Okeaanias. 1898. aastal omandati ka valdus Hiina aladel – Jiaozhou lahe piirkond keskusega Qingdaos.

Kolonialismi etapil tekkis Saksa Riigil huvi raudteeühenduse rajamiseks Pärsia lahe sadamatega, mis oleks võimaldanud tal hankida kiiremini toorainet ja pidada ühendust oma ülemerekolooniatega. Alates 1888. aastast tehti BerliinIstanbulBagdadAl-Başrah' raudteeliini rajamiseks aktiivselt koostööd Türgi valitsusega. Niinimetatud Bagdadi raudteed ei jõutudki enne I maailmasõda lõpuni valmis ehitada. Selle rajamine põhjustas pingeid suhetes Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaaga ning kujunes üheks sõja puhkemise kaudseks põhjuseks.

I maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksamaa esialgsele edule Esimeses maailmasõjas järgnes sõjategevuse aluseks olnud Schlieffeni plaani nurjumine ja pikale veninud positsioonisõda. Sõja venimine ja Euroopas laiemalt levinud revolutsioonilised meeleolud tõid kaasa vasakjõudude aktiveerumise ka Saksamaal. Sõjavastase suuna esindajate seas andsid tooni sotsiaaldemokraadid eesotsas Karl Liebknechti, Rosa Luxemburgi ja Clara Zetkiniga. Kieli mässuga algas 3. novembril 1918 Novembrirevolutsioon.

Novembrirevolutsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Novembrirevolutsiooniga kukutati Saksamaal monarhia ning kuulutati välja vabariik. 11. novembril 1918 kirjutasid Antant ja Saksa Riik alla Compiègne'i vaherahule. Seejärel sai Saksamaa valitsus asuda siseriiklike probleemide lahendamisele. 1919. aasta alguses likvideeriti sotsialistide poolt välja kuulutatud Müncheni Nõukogude Vabariik ja Bremeni Nõukogude Vabariik.

28. juunil 1919 sõlmiti Saksa Riigile kahjulik Versailles' rahu.

Weimari vabariik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Weimari vabariik

Augustis 1919 kehtestati Saksamaal vabariik, valitsuse ajutise asukoha tõttu hiljem tuntud ka kui Weimari vabariik. Samas riigi nimi ei muutunud, selleks oli kuni Teise maailmasõja lõpuni Saksa Riik (Deutsches Reich).

1932 valiti uuesti presidendiks Paul von Hindenburg.

Kolmas Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kolmas Riik

30. jaanuaril 1933 nimetati riigikantsleriks Adolf Hitler.

23. augustil 1939 sõlmisid NSV Liit ja Saksa Riik mittekallaletungilepingu. Saksa Riigi kallaletungiga Poolale 1. septembril 1939 algas Teine maailmasõda.

II maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia küll Saksa Riigile sõja, kuid jäid algul passiivseks ("Kummaline sõda"). Saksa Riik okupeeris 193841 14 riiki, sealhulgas Taani, Norra, Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, Kreeka, Jugoslaavia, Läti ning Eesti.

2. veebruaril 1943 lõppes Stalingradi lahing, mis oli II maailmasõja pöördepunkt. Okupeeritud riikides tugevnes vastupanuliikumine. Saksamaal aktiviseerus natsismivastaste rühmade tegevus.

26. juunil 1943 nimetati Saksa Riik ümber Suursaksa Riigiks (Großdeutsches Reich).

Riigipead[muuda | redigeeri lähteteksti]

Deutscher Kaiser, König von Preußen usw.

Vollzugsrat der Arbeiter- und Soldatenräte Groß-Berlins

Zentralrat der deutschen sozialistischen Republik

Verfassungsgebende Deutsche Nationalversammlung

Reichspräsident

Stellvertreter des Reichspräsidenten

Reichspräsident

Führer und Reichskanzler

Der Führer

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]