Margaret Mitchell

Allikas: Vikipeedia
Margaret Mitchell, 1941

Margaret Munnerlyn Mitchell (8. november 1900 Atlanta16. august 1949) oli Ameerika kirjanik, kes võitis aastal 1937 Pulitzeri preemia raamatu eest "Tuulest viidud". See on läbi aegade üks populaarsemaid raamatuid maailmas. Kui Piiblit mitte arvestada, siis on see enimmüüdud kõvade kaantega raamat. Raamatu põhjal valminud 1939. aasta samanimeline film on olnud Hollywoodi üks edukamaid linateoseid, samuti võitis film rekordiliselt 10 Oscarit.

Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Margaret sündis advokaadist Eugene Mitchell ja iiri katoliiklasest naisõiguslase Mary Isabelle Stephensi peres. Margaretil oli ka neli aastat vanem vend Stephens. Margareti hüüdnimi oli Peggy. Tema lapsepõlv möödus Ameerika kodusõja veteranide keskel, tema emapoolsed sugulased olid sõjaga eriti tihedalt kokku puutunud. Lapsepõlves huvitus Mitchell lõunaosariikide ajaloost. Kümneselt proovis ta kirjutada esimesi lühitekste, mida näitas vanematele.

Ta lõpetas Washingtoni Seminari (praegu Westminsteri kool), mõne aasta õppis Smithi kolledžis, kuid 1918. aastal toimunud lõpueksamitel otsustas koolist lahkuda. Ta pöördus tagasi Atlantasse, kus hispaania gripiepideemias oli surnud tema ema.

Töökäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veidi hiljem alustas ta ajakirjanikutööd Atlanta Journalis, kus kirjutas ajalehe pühapäevaväljaandesse artikleid, samuti tegi ta töö raames intervjuusid.

Aastatel 19221926 kirjutas ta Atlanta Journalis arvukalt artikleid, sketše, raamatute ülevaateid ja intervjuusid, näiteks tummfilmistaarist Rudolph Valentinost.

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

1949. aasta augustis, kui Margaret ületas oma abikaasa John Marshiga Peachtree tänavat, sai ta mööduvalt autolt tugeva löögi. Margaret suri viis päeva hiljem Grady haiglas koomast välja tulemata. Autot juhtinud taksojuhile määrati 5450 dollari suurune trahv purjus peaga sõitmise eest. Politsei andmetel oli tal eelnevalt 23 liiklusrikkumist. Hiljem määrati taksojuhile Margareti surnuks sõitmise eest kohtuotsusega 40 aastat sunnitööd. Taksojuhi tegeliku süü üle on palju diskuteeritud, pealtnägijate sõnul ületas Margaret ettevaatamatult, nagu talle tavaks, tänavat.

Margaret maeti Oakladi kalmistule Atlantas.

"Tuulest viidud"[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne raamatu "Tuulest viidud" kirjutamist tegi ta ulatusliku uurimustöö: rääkides nii kodusõjas osalenute, kui ka uurides perekonna mälestusi. Ettevalmistustööd kestsid ligi 10 aastat, enne kui 1936. aasta suvel Margaret üllitas oma teose. Raamat sai kohe bestselleriks. Pool aastat hiljem oli teosest müüdud juba üle miljoni eksemplari.

1936. aastal omandas filmiõigused David O. Selznick. Film valmis 1939. aastal ning esilinastus toimus Atlanta Grand Theatre's. Filmi stsenaariumi kirjutas Sidney Howard, kuid töösse olid kaasatud ka teisi kirjanikke, näiteks F. Scott Fitzgerald ja Ben Hecht.

Pärast "Tuulest viidud" avaldamist ilmus trükis Margareti jutustus "Kaotatud unistuste saar".

Raamatule "Tuulest viidud" ilmus 1991. aastal järg pealkirjaga "Scarlett", autoriks Alexandra Ripley. Raamat oli Margaret Mitchelli pärijate poolt autoriseeritud.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1922 abiellus Margaret Red Upshaw'ga, kuid mehe seotus salakauplemisega lõhkus ka abielu. 4. juulil 1925 abiellus Margaret Upshaw' sõbra John Marshiga.