Kassari (reisi-kaubalaev)

Allikas: Vikipeedia

Kassari oli Eesti reisi-kaubalaev, mille uputas Nõukogude allveelaev Štš-323 10. detsembril 1939 kahuritulega, pannes toime sõjakuriteo.

Kassari oli teine Teises maailmasõjas hukkunud Eesti laev (esimene oli vaid nädal varem Põhjamerel uputatud aurik Agu, millest jõudis kodumaale teave ilmselt pisut hiljem, ja kolmas oli aurik Mina Põhjamerel mõned päevad hiljem) ja esimene Läänemeres ehk lähimeres hukkunud Eesti laev.

Algne nimi oli Ebba Munck.

Laeva kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Pikkus: 38,4 m
  • Laius: 6,8 m
  • Süvis: 2,7 m
  • Peamasina võimsus: 533 hj
  • Kiirus: 9 sõlme
  • Kogumahutavus: 379 brutoregistertonni
  • Kutsung: ESVY

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Teenistus Soomes ja Vene sõjalaevastikus[muuda | muuda lähteteksti]

Laev ehitati 1888. aastal Turus Crichton & Co laevatehases Uusikaupunki ettevõtte Lounais-Suomen Höyrylaiva tellimusel. Algne nimi oli Ebba Munck, laev sõitis vahepeatustega liinil PoriStockholm. 1897. aastal ostis laeva OY Turun Höyrylaiva.

Ebba Munck sõitis seejärel liinidel Turust põhja suunas, hiljem Helsingi ja Vaasa vahel. 1914. aastal müüdi alus Helsingisse, äsjaasutatud AB Ångfartygs Ebba Munckile ja asus liinile Helsingi–Tallinn.

Pärast Esimese maailmasõja algust 1914. aastal võttis laeva oma käsutusse Venemaa merevägi ja pani talle nimeks Kometa. Oktoobris 1914 ehitati Kometa ümber transpordilaevaks, millena teenis kuni 21. maini 1915. Seejärel kasutati teda valvelaevana. Aprillis 1918 panid taanduvad punakaartlased laeva Pori sadamas põlema. Alus uppus, kuid tõsteti hiljem üles, tehti korda ja anti endistele omanikele tagasi. Asus uuesti liinile Tallinn-Helsingi.

Teenistus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

1937. aastal müüdi laev Eestisse AS Balti Päästeseltsle ja nimetati Endlaks. 1938. aastal läks selleks ajaks juba 50 aasta vanune aurik edasi G. Sergo & Ko omandusse ja nimetati Kassariks. Kassari oli muuhulgas esimene laev, mis läbis 1938. aastal valminud Pärnu Suursilla klapp-ava ja sai selle eest kingituseks mälestusplaadi.

Uputamine[muuda | muuda lähteteksti]

7. detsembril 1939 alustas Kassari kaubaga, kuid reisijateta Rootsist Sundsvallist teekonda Tallinna. Nädala eest oli alanud Soome ja Nõukogude Liidu vaheline Talvesõda. 10. detsembri 1939 varahommikuks oli laev Hanko poolsaarest umbes 25 meremiili edelas või Ristna tuletornist umbes 28,5 miili põhja pool tavapärasel laevateel. Oli umbes 4 kraadi külma, taevas oli selge ja puhus kirdetuul. Laeval oli 10 meeskonnaliiget. Kapten oli Alfred Sergo, vahis oli tüürimees Hans Sergo. Laeval põlesid navigatsioonituled.

Nõukogude Liidu allveelaev Štš-323 (Щ-323) liikus 10. detsembril samal ajal Hiiumaa suunas, et majakasignaalidega täpsustada oma asukohta. Kell 3.10 või 3.20 avastati 33 kaabeltau kauguselt transpordilaev, mille kohta tehti järelepärimine, aga vastust väidetavalt ei saadud. Kassari vahitüürimehe väitel edastas lähenev tundmatu laev küll signaali, ja kuigi sellest ei saadud otseselt aru, siiski vastati. Kassaril polnud miskipärast heisatud Eesti lipp ega ei olnud veel maalitud lipuvärve (neutraalse riigi tunnusena) ka pardale.

Allveelaeva komandör vanemleitnant Fjodor Ivantsov arvas, et kuna laeval on "saksa tähtedega" nimi, siis ehk on see Soome laev – oli ju Soome rannik üsna lähedal. Otsustati torpeedo kokku hoida ja laev uputada 45 mm kahuri tulega. Laeval oli projekti järgi kaks 45 mm kahurit 21-K 1000 mürsuga ja 2 kuulipildujat. Väidetavalt olnud üks kahest kahurist külmunud ja ka prožektor katki. Kasutada olid vaid käsivalgustid. Kui Kassari oli allveelaeva morsesignaalile vastanud, kõlaski juba esimene kahurilask, mis läks kohe pihta, kuid sellele järgnenud esimene kuulipildujavalang läks esialgu üle laeva. Seepeale jäeti Kassari kohe seisma ja anti 3 vilesignaali, kuid laskmine jätkus. Esmalt purustati allveelaevalt suurtüki- ja kuulipildujatulega laeva päästepaadid. Korra oli allveelaev Kassari vöörist vaid loetud meetrite kaugusel ja vähemalt üks auriku meeskonnaliige hüüdis inglise ja saksa keeles, et laskmine lõpetataks ja et tegemist on Eesti laevaga. Samuti hüüti "Tallinn!". Allveelaevalt midagi ebaselget isegi vastati (sh kuuldi vastu sõna Estonia), kuid jätkati tulistamist. Kassarile heisati ühtlasi Eesti lipp, mis valgustati. Allveelaev tiirutas ümber kaitsetu auriku aga edasi ja tulistas lakkamatult kahurist umbes 20 minutit – tavaliselt 5 lasu kaupa. Sekka anti pidevalt kuulipildujavalanguid. Enamasti tulistati laeva keskosa. Kassari meeskonnaliikmete sõnul lastud mürsud õnneks enamasti ei plahvatanud, vaid tegid keresse auke. Kokku tulistati allveelaevalt välja umbes 160 mürsku.

Et osa mürsutabamusi tuli allapoole veeliini, hakkas Kassari võtma vett sisse ning vajuma vöör ees. Hoolimata pidevast tulistamisest ja allveelaeva tiirutamisest õnnestus laevaperel ahtris asunud ja praktiliselt terveksjäänud (olid vaid mõned kuuliaugud) tumedamat puu-pruunikat värvi paat lasta vette. Paati ronimist kergendasid mürsuaugud, mida pardas oli juba palju. Enne paati asumist jõuti uhkuse ja au märgiks heisata veel Eesti lipp laeva masti. Allveelaevalt siiski märgati tekilt paati ronijaid või paadi veeskajaid ja neid üritati kuulipildujaga tabada. Tüürimees ja kütja saidki haavata. Mehaanik Jakob Randman jäi juba varem laeva tekile surnult maha. Kapten sai seljast õrnalt kriimustada. Pärast Kassari uppumist umbes kell 4.30 tiirutas allveelaev paadis viibinud meeskonnaliikmete sõnul veel mõnda aega hukkumiskohal, püüdes ilmselt kindlaks teha, et keegi pole pääsenud. Merd valgustati käsivalgustitega.

Päästepaadil õnnestus 9 pääsenuga pimedusse kaduda. Esmalt anti esmaabi haavatutele ja jagati ümber riideid. Korraga neli meest sõudsid, üks loopis pangega vett välja ja üks puhkas, kuna kolm ülejäänut olid tegevusvõimetud. Pääsenud jõudsid järgmisel päeval, pärast 12–14-tunnist sõudmist, kell 18 paadiga Hiiumaale Kõrgessaare randa ja sumpasid 250 m läbi jäise vee maale. Kell 21 said meeskonnaliikmed piirivalvekordonis peavarju ja süüa. Haavatud transporditi Kärdlasse haiglasse.

Õnnetuse uurimine[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis viivitamatult kokku kutsutud uurimiskomisjoni protokollis ei saadud selgust, kellele allveelaev kuulus, sest kuuldud võõrkeelsetest käsklustest ei saadud aru, kuid kardeti, et laev võis viibida Soome blokaaditsoonis ja heideti ette mittekohest peatumist saadud signaalide peale ning riigilipu puudumist. Võib-olla pelgas komisjon ka ärritada Nõukogude Liitu, mille baasid olid paari kuu eest Eestisse baaside lepinguga lubatud.

Tagantjärele võib väita, et komisjoni protokollis osutatud vigade mittetegemine poleks ilmselt siiski etendanud väga suurt rolli laeva uputamisest pääsemiseks. Allveelaevnikud oleks vajadusel ja soovi korral saanud igal juhul teada, mis laevaga on tegu ja olukorda teistmoodi lahendada.

Järelkaja[muuda | muuda lähteteksti]

Kassari uputamisel ilmutatud oskusliku tegevuse eest autasustati allveelaeva Štš-323 kaptenit Ivantsovi ja miini-suurtükisektsiooni ülemat Suhhotinit Punatähe ordeniga. Allveelaev hukkus hiljem Nõukogude-Saksa sõja ajal miinil.

Versioone Kassari uputamisest[muuda | muuda lähteteksti]

Pikka aega väitis Nõukogude Liit oma ajalookäsitluses, et Kassari uputas hoopis Saksa allveelaev. Tänapäeval on hakatud oma kuritegu ääri-veeri tunnistama mälestustele ja arhiiviandmetele tuginevates publikatsioonides. Tegu on samas üritatud vabandada välja fabritseeritud põhjendustega, nagu viibinuks laev Soome blokaadi tsoonis või polevat vastanud signaalile.

Ajakirja Horisont nr 2/2004 andmetel vedas Kassari Nõukogude luure arvates vabatahtlikke Soome ja võidi uputada selle tõttu. Uputamise ajal polnud Kassaril nimetatud põhjendusega mingisugust seost.

Ühe versiooni kohaselt peeti Kassarit Soome laevaks ja uputati. Samas, kuna teadaolevalt mitte ükski allveelaeva meeskonnaliige ei mõistnud ei inglise ega saksa keelt, ei pruukinudki nad lõpuni mõista laeva Eesti päritolu. Hiljem korraldatud Nõukogude Läänemere laevastiku staabis intsidendi uurimine. Asi otsustati siiski vaikida maha, annetada kattevarjuks autasud ja kästud meeskonnal ühtlasi juhtum rangelt jätta enda teada. Siiski keelati Nõukogude allveelaevadel edaspidi rünnata laevu väljaspool otsest blokaaditsooni.

Üks võimalus on veel, et allveelaeval küll saadi vahepeal aru, et tegemist on Eesti laevaga, kuid kuna oli juba tulistamist alustatud ja olulist kahju tekitatud, püüti kuritööd lihtsalt varjata laeva uputamisega ja valedega.

Kassari hukkumisest on valminud ka Erik Schmidti maal, mis asub Eesti Meremuuseumis.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]