Soomuslaev

Allikas: Vikipeedia
Esimene spetsiaalne soomuslaev Gloire
Prantsuse soomuslaev Redoutable
Vene eskaadrisoomuslaev Gangut Tallinna (Reveli) reidil

Soomuslaev oli lahinguvõimeline soomuskaitsega jõuseadmega sõjalaevatüüp 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi alguseni.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Soomuslaevade vajadus kerkis esile pärast lõhkevate mürskude kasutuselevõttu, millele senised puitkerega laevad ei pidanud enam vastu. Soomuslaevade eelkäijateks võib lugeda soomustatud ujuvpatareisid, mida kasutati kaldakindlustustega võitlemisel Krimmi sõjas 1855. a.

Esimene spetsiaalselt ehitatud ja merekõlbulik soomuslaev oli 1859. a Prantsusmaal ehitatud Gloire. Esimene soomuslaevade kasutus lahingus oli 1862. a Ameerika kodusõjas, kus kohtusid soomuslaevad Virginia ja Monitor. Esimesed soomuslaevad olid puidust, kuid ümbritsetud metallplaatidega. Esimene enamuses terasest valmistatud soomuslaev oli 1876. a Prantsusmaal valminud Redoutable. Sajandivahetuseks oli kujunenud välja soomuslaevade põhimõtteline ehitus. Soomuslaevade põhirelvastus oli kahte soomustorni mahutatud 2x2 suurtükki kaliibriga kuni 305 mm (12 tolli). Lisaks keskosas kasemattides väiksema kaliibriga kahurid väiksemate laevade tõrjeks ning sageli ka torpeedoaparaadid. Tolleaegse reegli järgi pidi laev taluma oma kahurite tabamusi. Vene mereväes nimetati suuremaid soomus-lahingulaevu eskaadrisoomuslaevadeks. Samuti olid sajadivahetuse paiku kasutuses väiksemad, madala pardaga ja pöörlevate suurtükitornidega rannakaitse soomuslaevad ehk "monitorid" (soomuslaeva Monitor järgi). Viimaste mereomadused olid aga viletsad (näiteks soomuslaev Russalka uppus tormis Soome lahel) ja neist loobuti sajandivahetuse paiku.

Soomuslaevade ajastu kõrghetkeks ja ühtlasi lõpusignaaliks oli Vene-Jaapani sõda ja Tšushima lahing. 1. maailmasõja alguseks oli enamus soomuslaevu asendatud soomusristlejate ja lahingulaevadega.

Kuulsaid soomuslaevu[muuda | redigeeri lähteteksti]