Frans Eemil Sillanpää

Allikas: Vikipeedia
FransEemilSillanpää.jpg

Frans Eemil Sillanpää (16. september 1888 Hämeenkyrö vald3. juuni 1964 Helsingi) oli soome kirjanik.

Tema looming eritleb põhjalikult hingeelu ning käsitleb varjundirohkelt inimese ja looduse vahekorda. Romaanides avaldub kibe ühiskonnakriitika.

Sillanpää tuntuimad romaanid "Vaga viletsus" (1919, eesti keeles 1923), "Noorena uinunud" (1931, eesti keeles "Silja" 1935), "Inimesed suveöös" (1934, eesti keeles 1936) ja "Inimelu võlu ja vaev" (1945, eesti keeles 1975).

1939 anti Sillanpääle Nobeli kirjandusauhind.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Panu Rajala, "100 aastat Soome Nobeli-kirjaniku F. E. Sillanpää sünnist", tõlkinud Piret SaluriLooming 1988, nr 9, lk 1284–86 (samas lk 1219–22 Piret Saluri tõlkes ka Sillanpää lühijutt "Üks Tellervo-nimeline")
  • Hilve Rebane, "Frans Eemil Sillanpää ja Eesti" – Keel ja Kirjandus 1989, nr 3, lk 163–169; uustrükk raamatus: Hilve Rebane, "Uhke põhjamaine", 2003, lk 208–225