Teodor Lippmaa

Allikas: Vikipeedia
Teodor Lippmaa

Teodor Lippmaa (aastani 1935 Lipman ; 17. november 1892 Riia27. jaanuar 1943 Tartu) oli eesti botaanik ja taimegeograaf.

Elukäik ja teadustöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1925 lõpetas ta Tartu ülikooli loodusteaduskonna, 1926. aastast oli samas dotsent ja 1930. aastast botaanikainstituudi ja Botaanikaaia direktor.

1939 valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.

Ta tegeles paljude valdkondadega. Peaasjalikult uuris Eesti taimkatet ja taimekooslusi, samuti taimepigmentide ökofüsioloogiat, ta oli üks esimesi kromatograafilise adsorptsioonimeetodi kasutajaist. Tema eestvõttel alustati 1934. aastal Eesti taimkatte kaardistamist. Taimekoosluste uurimisel arendas sünuuside meetodit.

Ta uuris Lapimaa, Alpide, Põhja-Ameerika ja Põhja-Ameerika taimekooslusi, taimede rakumahla värvaineid ning edendas Eesti looduskaitset.

Aastatel 1935–1938 oli ta Looduskaitse Nõukogu esimees ning ühtlasi 1935. aastal üks Looduskaitseseaduse eelnõu koostajaist. Aastatel 1939–1941 oli ta Loodusuurijate Seltsi esimees.

Lippmaa ja tema perekond hukkus 1943. aastal Nõukogude Liidu lennukite õhurünnakus Tartule, kui ühe pommitaja miin kukkus Botaanikaaias asuvasse Lippmaa korterisse. Ellu jäi vaid tol hetkel majast eemal viibinud Endel Lippmaa, Teodor Lippmaa poeg.

Aastal 1982 avati Tartu Ülikooli Botaanikaaias Teodor Lippmaa mälestuseks monument, mille autor on Olav Männi.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]