Moskva Kreml
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
|
|
|
|---|---|
| UNESCO maailmapärand | |
 |
|
| Asukoht |  Venemaa |
| Tüüp | Kultuurimälestis |
| Kriteeriumid | I, II, IV, VI |
| Viited | 545 |
| Regioon* | Euroopa |
| Koordinaadid | 55° 45′ 15″ N, 37° 37′ 12″ E] |
| UNESCO nimekirjas | |
| Nimekirja arvatud | 1990 (14. istung) |
| *Regioon on UNESCO määratletud | |
Moskva Kreml on Venemaa pealinna Moskva kesklinnas asuv ajaloomälestis, Moskva suurvürstiriigi, tsaaririigi, Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu pealinn ning valitsejate (suurvürstide ja Moskva tsaaride) residents, mille ehitamist alustati 1330. aastal ning viidi lõpule 1520. aastal. Kolmnurkse kujuga Kremlit ümbritsevad: lõunast Moskva jõgi, loodest Aleksandri aed ja idast Punane väljak.
Nõukogude võimu algusaastail oli Kremli territoorium avatud, kuid 1924. aastal komandandi Petersoni korraldusel paigutati seni kremlis elanud ning kaitse all olevad isikud ümber väljaspoole kremlit ning territoorium suleti 1927. aastal külastajatele. Kuni 1955. aastani oli Moskva Kremli territoorium kinnine ala, mida võisid külastada ainult erilubade alusel NLKP Kongresside saadikud ja NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud, vaatamisväärsustena esitati ainult Moskva Kremli Relvapalatit, mis ehitati aastatel 1844–1851). 14. märtsil 1955 Nikita Hruštšovi juhtimisel toimunud NLKP KK Presiidiumi pleenumil vastuvõetud otsusega avati suur osa Kremli territooriumist külastamiseks. Territooriumile pääses läbi Troitski värava ning väljapääsuna kasutati Spasski ja Borovitski torni väljapääse.
Aastast 1990 kuulub Moskva Kreml koos Punase väljakuga UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Sisukord |
Ajalugu[muuda]
- 1156. aastal hakkas Moskva vürst Vladimir Moskva ja Neglinnaja jõe ühinemiskohale ümber oma sõjaväelise eelposti ehitama palkaeda.
- 1330. aastal, Moskva ja Neglinnaja jõe vahel asuvale Borovitski künkale hakkas kerkima kaitserajatisena puit-linn Kreml;
- 1365. aastal toimus Moskvas tulekahju, mille tulemusena kannatasid puidust ehitatud Kremli hooned ja ehitused;
- 1370. aastal lasi Vürst Dmitri Donskoi laienenud linna ümbritseda valgetest kividest müüriga
- 1485–1495 täiendati ja kindlustati Kremli müüri: ehitati juurde mitu madalat kaitsetorni, laiendati ja süvendati kaitsekraavi jne. Ühtlasi lammutati kindlustuse lähedalt kõik majad ja kirikud, mis oleksid võinud vaenlase rünnaku puhul viimasele toetuspunktideks olla. Sellega ongi seletatav suurema väljaku tekkimine Kremli juures. Kremli müüris oli kokku 17 torni, milledest kuus kujutasid endast ka linnaväravaid.
- 1491 ehitati itaallase Solari projekti järgi kuulsa Kremli kellatorni eellane.
- 1520. aastal lõppes Ivan III poolt alustatud Kremli lõplik kindlustamine ja suuruse andmine, Kremli pindala oli paisunud 27 hektarini.
- 1626 sai kellatorn oma gooti stiilis välimuse ning kella. Ärklitorni autoriks oli inglane Kristofor Halowy.
- 1918. aasta 1. mail läbiviidud laupäevakul lammutati Vladimir Uljanovi juhtimisel ja osalusel[1] Kremlis asunud 1908. aastal tapetud suurvürst Sergei Aleksandrovitšile püstitatud mälestusmärk
- 1929. aastal moodustati Moskvas valitsuskomisjon kuhu kuulusid Avel Jenukidze, Kliment Vorošilov ja Vassili Schmidt, kelle otsusel alustati Kremli territooriumil olnud vanade hoonete lammutamist ning uute ehitamist: 1929 lammutati Tšudovi naisklooster, mille asemele ehitati Punaste komandöride kool (Школы красных командиров им. ВЦИК), kus hiljem asus NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium;
Moskva Kremli ehitised[muuda]
Kremlit ümbritseb kaitseehitisena Kremli müür, mis on 2,25km pikk, 6,1m paks, milles asub 20 torni:
- Vodovzvodnaja (Водовзводная башня)- Veepumba torn, kuhu ehitati 1633. aastal spetsiaalne mehhanism vee pumpamiseks Moskva jõest kremlisse;
- Borovitski torn (Боровицкая башня)
- Komandanditorn (Комендантская башня)
- (Оружейная башня)
- Troitski torn (Троицкая башня)
- (Кутафья башня)
- Nikolski torn (Никольская башня)
- Arsenali Nurgatorn (Угловая Арсенальная башня),
- Arsenali Kesktorn (Средняя Арсенальная башня)
- Senatitorn (Сенатская башня)
- Spasski torn ehk Lunastaja torn, mis ehitati 1491. aastal Itaalia arhitekt Pietro Antonio Solari poolt ning asus Kremli peaväravate juures.
- Tsaaritorn (Царская башня)
- Nabatitorn (Набатная башня)
- (Константино-Еленинская башня)
- Beklemiševi torn (Беклемисевская башня)
- Peetritorn (Петровская башня);
- Esimene Nimetu torn (Первая Безымянная башня)
- Teine Nimetu torn (Вторая Безымянная башня)
- Salatorn Tainitskaja (Тайницкая башня);
- Kuulutamise torn Blagoveštšenskaja (Благовещенская башня), mis sai nime kõrval asuva Blagovestsenskaja katedraali järgi[2].
Moskva Kremli Punasel väljakul asub Vassili Blažennõi kirik – Õnnistatud Basileiose kirik, mis ehitati aastatel 1555–1560, Pihkva ehitusmeisterite Barma ja Postniku poolt. Kirik ehitati Ivan Groznõi (Ivan IV) käsul Kaasani khaaniriigi alistamise (mis toimus 1552.aastal) mälestusmärgina;
Moskva Kremli Katedraalide väljakul (Соборная площадь)asuvad:
- Uspenski katedraal (Успенский собор) ehk Neitsi Maarja Uinumise kirik;
- Blagoveštšenski katedraal (Благовещенский собор) ehk Kuulutamise katedraal;
- Arhangelski katedraal (Аpхангельский собоp) ehk Peaingli katedraal
- Ivan Suure kellatorn (Колокольня Ивана Великого)
- Tsaar-Kell (Царь – колокол)
- Tsaar-Kahur (Царь-пушка)
Endised ehitised Kremlis[muuda]
- Arsenalitorn,
- Koeratorn (Собакинская башня)
- Voznessenski meesklooster (Вознесенский монастыр) -1922)
- Tšudovi naisklooster (Чудов монастыр) (−1929), mille asemele ehitati Punaste komandöride kool (Школы красных командиров им. ВЦИК), kus hiljem asus NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium.
Kreml Venemaa valitsejate residentsina[muuda]
Moskva Kremlis Suures Kremli Palees (Большой Кремлевскй дворц), mis ehitati aastatel 1838–1849, asus Venemaa valitsejate suurvürstide ja tsaaride residents kuni Venemaa Keisririigi pealinna üleviimiseni 1712. aastal Sankt-Peterburgi, pärast keisri residentsi üleviimist asus Moskva Kremlis Moskva kubermangu (kindral)kuberner.
1918. aasta märtsis pärast Vene NFSV Rahvakomissaride Nõukogu ja VSDT(b)P juhtkonna evakueerimist rindelähedastest Petrogradist Moskvasse, asusid nõukogude valitsus ja parteijuhtkond alaliselt Moskva Kremlisse, kus asusid töö- ning ka elamisruumid. Nõukogude valistuse ja parteijuhtide ruumide valveks ning kaitseks moodustati Moskva Kremli komandatuur, mille kohustuste hulka kuulus Kremli valve- ning majandusküsimused. Komandant[3] määrati ametisse ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsusega[4]. Kremli esimene komandant (1918–1920) oli koos riigi juhtkonnaga Moskvasse evakueerunud Petrogradi Smolnõi komandant Pavel Malkov[5], aastatel 1920 kuni 1935. aastani oli komandant endine Läti punane kütt ja kütipolgu komissar Rudolf Peterson (1897–1937)[6], aastatel (1935–1936) Pjotr Tkalun (ru) ja Kremli Komandandi Valitsuse ülem (1936–1937), Fjodor Rogov (1937–1938), Nikolai Spiridonov (1941–)
Moskva Kremlis Nõukogude Liidu paiknesid võimuorganid:
Välislingid[muuda]
- Кремль. Президент России.
- Музеи Московского Кремля.
- Vene iidne vürstipere Rjurikovgitšid, nõuab Kremlit endale, Eesti Päevaleht, 18. august 2010
Viited[muuda]
- ↑ Мальков Павел Дмитриевич, Записки коменданта Кремля, М.: Воениздат, 1987
- ↑ Московский кремль и Красная площадь
- ↑ [Черушев Николай Семенович Коменданты Кремля в лабиринтах власти. ВЕЧЕ, ИЗДАТЕЛЬСТВО, 2005 г. ISBN 5-9533-1025-0]
- ↑ Постановление политбюро ЦК ВКП(б) "о коменданте Кремля"
- ↑ Мальков Павел Дмитриевич, Записки коменданта Кремля, М.: Воениздат, 1987
- ↑ Рудольф Петерсон продержался на ответственном посту 15 лет, kremlin-9.rosvesty.ru
Vaata ka[muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Moskva Kreml |
