Richard Kuhn

Allikas: Vikipeedia
Artiklit tuleb tõlkida ja kohandada!

Richard Johann Kuhn (3. detsember 1900 Viin, Austria-Ungari1. august 1967 Heidelberg, Saksamaa) oli austria - saksa biokeemik, kes 1938. aastal pälvis oma töö eest vitamiinide ja karotenoidide alal Nobeli keemiaauhinna.

Richard Kuhn

Haridus- ja tööeluga seonduvat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne Döblingeri Gümnaasiumisse (Viin) õppima asumist oli Kuhn koduõppes. Teda õpetas õpetajaharidusega ema Angelika Rodler Kuhn.[1]

  • 1922. aastal kaitses Kuhn Müncheni Ülikoolis väitekirjaga "On the specifity of enzymes in carbhydrate metabolism" filosoofiadoktori kraadi.[2]

Ta töötas ka Heidelbergi Ülikoolis biokeemia professorina ja Kaiser Wilhelm Meditsiini-Uuringute Instituudi (hilisem nimetus Max Planck Instituut) direktorina.

Panus orgaanilise keemia arendamisse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta uuris looduslike karotenoididega seonduvat, avastas ja koostas 8 karotenoidi struktuuri (ingl carotenoids)ning hiljem sünteesis neid. Ta avastas, et karotenoid on vajalik teatud vetikate viljastumisel (ingl k fertilization). Tema ja ta kaastöötajad eraldasid karotenoide mitmestest looduslikest allikatest, näiteks safranist, kibuvitsamarjadest, krookustest, palmiõlist, lobster shellsist ja inimese emakoogist.[3]

Vitamiinid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enam-vähem samal ajal Paul Karreriga (1935) teatas ta B2 vitamiini struktuuri kindlaks määramisest. Ta eraldas ligi 1 grammi riboflaviini 5300 liitrist kooritud piimast (ingl k skim milk), ühtlasi oli ta esimene, kes nimetatud vitamiini eraldas.[6]

Lisaks uuris ta aminohappeid, valke, ensüüme, vitamiine, flaviine (sh inimese rinnapiimas sisalduvat laktoflaviini), mitmeid alkaloide, glükosiide ja paljusid teisi molekule.

  • 1943. aastast alates uuris ta närvigaase ja leiutas närvigaasi soman (tänapäeval klassifitseeritud keemiarelvaks);
  • 1948. aastast oli ta väljaande "Justus Liebigs Annalen der Chemie" toimetaja.

Eraelulist[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1928. aastal abiellus Richard Kuhn Daisy Hartmanniga, perre sündis 6 last.[10]

Poliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kriitikat on pälvinud tema koostöö Kolmanda Riigi valitsusega.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Melville L. Wolfrom, R. Stuart Tipson,ADVANCES IN CARBOHYDRATE CHEM & BIOCHEM, Volume 24, Academic Press, lk 1-8, 1969, http://books.google.ee/books?id=MBYMqb7K7DsC&pg=PA1&dq=richard+kuhn&hl=et&sa=X&ei=M53dUb25ItHktQbDjYHgDA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=richard%20kuhn&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 11.07.2013)
  2. Melville L. Wolfrom, R. Stuart Tipson,ADVANCES IN CARBOHYDRATE CHEM & BIOCHEM, Volume 24, Academic Press, lk 1-8, 1969, http://books.google.ee/books?id=MBYMqb7K7DsC&pg=PA1&dq=richard+kuhn&hl=et&sa=X&ei=M53dUb25ItHktQbDjYHgDA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=richard%20kuhn&f=false Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 11.07.2013)
  3. Laylin K. James, Nobel Laureates in Chemistry, 1901-1992, lk 250-252, 1994, American Chemical Society and Chemical Heritange Foundation, http://books.google.ee/books?id=jEy67gEvIuMC&pg=PA248&dq=richard+kuhn&hl=et&sa=X&ei=M53dUb25ItHktQbDjYHgDA&ved=0CDoQ6AEwAjgK#v=onepage&q=richard%20kuhn&f=false Google´i raamatu veebiversioon (vaadatud 11.07.2013)
  4. Paul György, Perspectives in nutrition, The American Journal of Clinical Nutrition 24: OCTOBER 1971, pp. 1250-1256. Printed in U.S.A., Developments leading to the metabolic role of vitamin B6,[1]
  5. Wilhelm Friedrich, Vitamins, lk 408, 1988, ISBN 3-11-010244-7, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 12.07.2013)
  6. Laylin K. James, Nobel Laureates in Chemistry, 1901-1992, lk 250-252, 1994, American Chemical Society and Chemical Heritange Foundation, http://books.google.ee/books?id=jEy67gEvIuMC&pg=PA248&dq=richard+kuhn&hl=et&sa=X&ei=M53dUb25ItHktQbDjYHgDA&ved=0CDoQ6AEwAjgK#v=onepage&q=richard%20kuhn&f=false Google´i raamatu veebiversioon (vaadatud 11.07.2013)
  7. Laylin K. James, Nobel Laureates in Chemistry, 1901-1992, lk 250-252, 1994, American Chemical Society and Chemical Heritange Foundation, http://books.google.ee/books?id=jEy67gEvIuMC&pg=PA248&dq=richard+kuhn&hl=et&sa=X&ei=M53dUb25ItHktQbDjYHgDA&ved=0CDoQ6AEwAjgK#v=onepage&q=richard%20kuhn&f=false Google´i raamatu veebiversioon (vaadatud 11.07.2013)
  8. http://www.britannica.com/EBchecked/topic/324454/Richard-Kuhn
  9. Laylin K. James, Nobel Laureates in Chemistry, 1901-1992, lk 250-252, 1994, American Chemical Society and Chemical Heritange Foundation, http://books.google.ee/books?id=jEy67gEvIuMC&pg=PA248&dq=richard+kuhn&hl=et&sa=X&ei=M53dUb25ItHktQbDjYHgDA&ved=0CDoQ6AEwAjgK#v=onepage&q=richard%20kuhn&f=false Google´i raamatu veebiversioon (vaadatud 11.07.2013)
  10. Melville L. Wolfrom, R. Stuart Tipson,ADVANCES IN CARBOHYDRATE CHEM & BIOCHEM, Volume 24, Academic Press, lk 1-8, 1969, http://books.google.ee/books?id=MBYMqb7K7DsC&pg=PA1&dq=richard+kuhn&hl=et&sa=X&ei=M53dUb25ItHktQbDjYHgDA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=richard%20kuhn&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 11.07.2013)
  11. http://dictionary.reference.com/browse/richard+kuhn