Kalev (allveelaev)

Allikas: Vikipeedia
Allveelaev Kalev
Allveelaev Kalev
Teenistuskäik (Eesti) Naval Ensign of Estonia.svg
Nimi: EML Kalev
Tellitud: 12. detsember 1934
Ehitaja: Vickers and Armstrongs Ltd, Ühendkuningriik
Kiil maha pandud: mai 1935
Vette lastud: 7. juuli 1936 13:20
Kasutusele võetud: 12. märts 1937
Teenistuses alates: 1937
Teenistuse lõpp: 1940
Saatus: loovutati Nõukogude mereväele
Teenistuskäik (Nõukogude Liit) Naval Ensign of the Soviet Union.svg
Nimi: Kalev
Kasutusele võetud: 1940
Kasutusest eemaldatud: 1941
Saatus: teadmata kadunud alates 29. oktoobrist 1941.
Laeva üldandmed
Klass ja tüüp: Kalev
Veeväljasurve:

665 tonni pinnal

853 tonni vee all
Pikkus: 59.5 meetrit
Laius: 7.5 meetrit
Süvis: 3.6 meetrit
Sukeldumissügavus:

90 meetrit

120 meetrit (testimisel)
Sõsarlaevad: EML Lembit
Kiirus:

13.5 sõlme pinnal

8.5 sõlme vee all
Meeskond: 32 (sh. 4 ohvitseri)
Relvastus:

8 21 mm torpeedot

2 õhutõrjekahurit

24 miini

Kalev (vette lastud 7. juulil 1936) oli üks kahest Kalev-klassi allveelaevast, mille Eesti Vabariik tellis 12. detsembril 1934. Teine laev oli Lembit. Kalev ühines Eesti Mereväega sügisel 1937. aastal. 1940. aastal võttis laeva üle Nõukogude Liit. Laev ei naasnud sõja ajal patrullist ja on siiani teadmata kadunud.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laev ehitati Ühendkuningriigis, firmas Vickers and Armstrongs Ltd. Teenistusse arvati Kalev 1937. aastal ning oli teenistuses kuni 1940 aastani. Kalev läks koos Eesti okupeerimisega Punalipulise Balti Laevastiku koosseisu ning osales mereväeoperatsioonides, kuni jäi teadmata kadunuks.

Lahinguretked[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 08.08.1941 – 21.08.1941
  • 29.10.1941 – +

Vrakk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kalevi uppumispaik on teadmata, sest laev jäi kadunuks koos meeskonnaga. Laeva vrakki on otsitud, aga seda pole tänaseni leitud. Arvatakse, et laev sõitis kusagil Juminda miiniväljal miinile.

30. juunil 2010 teatas Meremuuseum võimaliku Kalevi vraki leidmisest. Meremuuseumi uurimislaeva kapteni Vello Mässu sõnul oli 95 % tõenäosus, et tegu on Kaleviga. Laeva uuris Meremuuseumi palvel ka Merevägi[1]. Hiljem teatatati, et tegu oli hoopis dirižaabli vrakiga.[2]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

К. Б. Стрельбицкий: Загадки последнего похода подводной лодки «Калев» // Тайны подводной войны-10: Малоизвестные страницы подводной войны ХХ века. Львов, 2001.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]