Lahti

Allikas: Vikipeedia
Lahti

soome Lahti
rootsi Lahtis

Lahti vapp
Lahti vapp
Pindala: 154,6 km²
Elanikke: 101 530 (2010)

Koordinaadid: 60° 59′ N, 25° 39′ E60.98333333333325.65koordinaadid: 60° 59′ N, 25° 39′ E
Lahti asendikaart
Raudteejaam
Lahti raadiomastid

Lahti (soome Lahti, rootsi Lahtis) on linn Soomes Päijät-Häme maakonnas. Asub Päijänne lõunaosa Vesijärvi ääres.

Elanike arv on 101 530 (30. märts 2010).[1]

Lahtist on maanteed mööda sõites Helsingisse 104, Vantaa lennujaama 99, Tamperesse] 126 ja Peterburi 356 km.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimest korda on Lahtit mainitud 1445. aastal. Sel ajal oli Lahti Hollola kihelkonda kuuluv küla, mis asus Ülemise Viiburi tee nimelisel kaubateel, mis kulges Hämeenlinnast Viiburisse.

Lahti arengu lähtepunktiks sai aasta 1870, mil valmis RiihimäePeterburi raudtee ja Lahtisse rajati raudteepeatus. Järgmisel, 1871. aastal valmis Vesijärvi kanal. Pikka aega oli Vesijärvi sadama raudteejaam Soome käibelt teine raudteejaam.

19. juunil 1877 põles peaaegu kogu küla maani maha. Kuid seegi ei takistanud küla arengut. Selle asemel otsustasid võimud küla asemele rajada linna ning juba 1878 anti Lahtile alevi õigused. Esimestel aastatel oli linnas vaid paarsada elanikku. Uus linn loodi moodsa sirgete ja täisnurgi ristuvate tänavatega plaani järgi, mis sisaldas laiu alleesid ja suurt turuväljakut. Tänapäevani vastavad Lahti keskuse tänavad sellele plaanile, ehkki esialgsed majad olid madalad puumajad ja on tänapäevaks lammutatud.

1904 kinnitas Senat kauaoodatud otsuse, millega Lahti eraldus Hollolast. Selle otsuse pidi kinnitama Nikolai II, kes aga venitas oma nõusoleku andmisega poolteist aastat. Nii sai Lahtist alles 1905 iseseisev linn. Sel ajal elas linna tänapäevasel maa-alal juba 8200 inimest, neist 3000 linnas. Järgmise 10 aastaga rajati kõik vajalikud linnaasutused, kaasa arvatud haigla ja raekoda. Samal ajal asendati linna keskmes puumajad järjest kivimajadega.

1924 omandas Lahti linn Lahti mõisa maad, mis enne eraldasid linna Vesijärvist. Linna territoorium laienes märgatavalt ka aastatel 1933 ja 1956. Hea juurdepääs järvele võimaldas linna tööstusel ja elanike arvul veelgi kasvada. Enne Talvesõda oli linnas juba 30 tuhat elanikku. Pärast sõda võttis Lahti vastu 10 tuhat emigranti Karjalast, mille Nõukogude Liit oli vallutanud.

1975 saabus linna kasvule järsk lõpp. Sellest ajast on linn suurenenud väga vähe.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lahtis on Lahti Rakenduskõrgkool, mille disainiinstituut on kõrgelt hinnatud, eriti juveelide valmistamise ja tööstusdisaini poolest. Samuti disainitakse metalli- ja puutooteid ning mööblit.

Lahti Rakenduskõrgkooli kehakultuuriteaduskond pakub bakalaureuseõpet sporditeaduse vallas. Lahti lähedal Vierumäel asuv Soome Spordi Instituut on üks kõige väljapaistvamaid Soome spordihariduskeskusi. Lahti naaberlinnas Nastolas asuv Pajulahti treeningkeskus on Soome üks juhtivaid spordi- ja treeningkeskusi.

Lahtis asub Helsingi ülikooli biotehnoloogiateaduskonna keskkonna- ja ökoloogiainstituut. See on ainus Helsingi ülikooli teadusosakond, mis asub väljaspool Suur-Helsingit.

Oma osakond Lahtis on Helsingi, Lappeenranta ja Tampere Tehnikaülikoolil.

Lahti Sibeliuse maja

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viimasel ajal on Lahtis hakatud kultuuri arendama.

Lahti sümfooniaorkester (Sinfonia Lahti) on üks Soome kuulsaimaid sümfooniaorkestreid. See keskendub Sibeliuse muusika esitamisele.

Igal aastal toimub Lahti muusikafestival, mille alla kuuluvad Lahti orelifestival, Džäss turuplatsil ja Sibeliuse festival.

2000 valmis 1250 kohaga kongressi- ja kontserdisaal Sibeliuse maja. Selle ehitus tekitas rahva seas nurinat, sest paljud arvasid, et seda raha olnuks mõistlikum kulutada haridusele ja tervishoiule.

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lahti suusahüppemäed

Lahti on tuntud talispordikeskus. Seal on korraldatud 1926, 1938, 1958, 1978, 1989 ja 2001 murdmaasuusatamise MM (ainus linn maailmas, kus on peetud üle kolme murdmaasuusatamise MMi) ja linn on korduvalt taotlenud taliolümpiamängude korraldamise õigust. Seda ei ole Lahti saanud sellepärast, et linnas puudub võimalus mäesuusatamisvõistluste pidamiseks.

Igal aastal korraldatakse Lahtis Salpausselkä mängud. Sageli kuuluvad need suusatamise maailma karikasarja koosseisu.

Lahtis on jalgpallimeeskond FC Lahti ja jäähokimeeskond Lahti Pelicans.

2009. aastal augustis toimuvad Lahtis veteranide maailmameistrivõistlused kergejõustikus.

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: