Nikolai Stepulov

Allikas: Vikipeedia
Boxing pictogram.svg Poks
Riik Flag of Estonia.svg Eesti
Olympic flag.svg
Hõbe 1936 Kergekaal
Europe continents black.svg
Veerand-
finaal
1934 Kergekaal
Hõbe 1937 Kergekaal

Nikolai Stepulov (20. märts 1913 Narva2. jaanuar 1968 Tallinn) oli Eesti poksija.

Stepulov sai kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) 1936. aasta Berliini olümpiamängude poksivõistlustel hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedali- ja olümpiavõitjale Imre Harangile (Ungari)[1].

Stepulov sai kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) 5. Euroopa meistrivõistlustel (Milano, 1937) hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Herbert Nürnbergile (Saksamaa)[2]. Ta osales kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) 4. Euroopa meistrivõistlustel (Budapest, 1934), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale pronksmedalivõitjale Karl Schmedesile (Saksamaa) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja[3].

Stepulov poksis märtsist 1938 kuni juunini 1939 elukutselisena. Ta pidas kokku 10 kohtumist, millest võitis 4 (neist 3 nokaudiga) ja kaotas 5 (neist 2 nokaudiga) kohtumist ning 1 kohtumine jäi viiki.

Hilisem elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osales 21. juunil 1940 Eesti-vastases tegevuses, oli üks kommunistide juhte Raua tänava lahingus[4].

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tuhmunud hõbemedal. Vaba Maa, 25. märts 1937, nr. 69, lk. 10.
  • Spordibiograafiline leksikon. Tallinna Kirjastuse Kooperatiiv. Tallinn 1937.
  • Henn Saarmann, Erlend Teemägi. Eesti spordi biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2001.
  • Rein Pajur. Poksi lugu. Tallinn 2009.
  • Pekka Erelt. Eesti olümpiasangari traagiline saatus. Eesti Ekspress, 26. juuli 2012.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]