Voldemar Kangro-Pool

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Voldemar Kangro-Pool
Voldemar Kangro-Pool.jpg
Foto Eesti Kunstimuuseumi fotokogust FK 1212
Sünniaeg 18. september 1889
Sünnikoht Vahi mõis, Tartumaa
Surmaaeg 1943
Surmakoht Tšeljabinsk
Rahvus eestlane
Tegevusala graafik ja maalikunstnik
Kunsti õppinud Anton Ažbe kunstikool, Kõrgem Kunstikool Pallas

Voldemar Kangro-Pool (18. september 1889 Vahi mõis, Tartu-Maarja kihelkond1943 kevad Tšeljabinsk) oli eesti graafik ja maalikunstnik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis Tartu lähedal Vahi mõisas sepa perekonnas. Kui poiss oli kolmene, kolis perekond Tartusse, kus Voldemar lõpetas 1906. aastal Tartu Linnakooli. Alustas kunstiõpinguid Aleksander Prometi juures ja 1907 kunstnik Kristjan Raua stuudios. Koos temaga õppisid seal Johannes Einsild, Oskar Karin ja Eduard Taska.

Noored kunstnikud unistasid edasiõppimisest välismaal. Oma õla pani alla Postimees, kus ilmus artikkel, mis kutsus annetama noore kunstniku toetuseks ja mõned tema tööd pandi müüki. 31. augustil 1909 asusid Einsild ja Kangro-Pool Müncheni poole teele, kus täiendati ennast Anton Ažbe kunstikoolis, kus õppisid ka Ado Vabbe ja Anton Starkopf. Veel sama aasta novembris sõideti edasi Pariisi. Kangro-Pool jäi sinna kolmeks aastaks, õppides École des Beaux Arts’is ja Colarossi, Grande Chaumière ja Vene eraakadeemias.

Kuulus 1913–1914 futuristlikku kirjandus- ja kunstirühmitusse Moment. 1918. aastast kuulus kunstiühingusse Pallas, olles üks selle asutajaid.

Vabadussõjast võttis ta osa Kuperjanovi pataljoni ja soomusrongide diviisi lipnikuna. 1922–1923 õppis ta Hamburgis kunsttööstuskoolis Otto Larseni juures puulõike alal. Oli alates 1925. aastast Tallinnas vabakunstnik.

Voldemar Kangro-Pool suri 1943. aastal Tšeljabinskis, kuhu ta sattus Punaarmeesse mobiliseerituna.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kunstniku loominguline pärand on väikesearvuline ja küllaltki haruldane. Ta viljeles tuši-, pliiatsi- ja söejoonistust, puulõiget ja õlimaali. Tema varast graafikat iseloomustab juugendlikult voolav kontuur ja dekoratiivne lahendus, mis 1920. aastatel asendus ekspressiivsema ja kohati erootilisema käsitlusega. Just noorusaastaisse, mil kunstnik seisis lähedal kirjanduslikule rühmitusele Siuru ja noore Ado Vabbe loomingule, jääb ka tema loomingu paremik: arvukad tušijoonistused kaunitest, meelelistest, end julgelt eksponeerivatest naistest. Vabadussõja ajast pärinevad mõned tema rindeteemalised joonistused ja akvarellid.

Saksamaal veedetud õpinguaastate tulemusena valmis tal mapp 19 puulõikega ning mitu, sealhulgas ka värvilist puulõikelehte. Teda huvitas ka juba Kristjan Raua juures õppimise aegadest Kalevipoja temaatika. Temalt on nimede järgi teada vähemalt kolm selleteemalist õlimaali, mis pole kahjuks säilinud. Ka on ta ajakirjanduse andmeil illustreerinud 50 Marie Underi sonetti, millest pole ükski säilinud.

Oli tuntud ka portretistina, kes on maalinud kirjanik Friedebert Tuglast ning heliloojaid Mart Saart ja Rudolf Tobiast. Tellimustööna maalis ta Narva kalevivabriku osaniku Robert von Pelzeri suguvõsa portreid.

Voldemar Kangro-Pooli teosed olid esimest korda väljas 1909. aasta augustis Vanemuises toimunud Kristjan Raua õpilaste tööde näitusel. Ta võttis osa 1910 toimunud Eesti Kunsti III ülevaatenäitusest. 1918 osales kunstiühing Pallase esimesel ja teisel kunstinäitusel, kus tal oli väljas lausa 15 õlimaali ja 11 akvarelli. Tema viimaseks näituseks jäi 1932. aasta Eesti Kunstnike Liidu ja Uue Kunstnike Koondise näitus.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend oli kunsti- ja teatrikriitik Rasmus Kangro-Pool.

1916. aastal abiellus ta Natalie Mutsenekiga.

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]