Tartu-Maarja kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tartu kihelkond
Tartu-Maarja kihelkond

saksa keeles Dorpt Kirchspiel
Kirchspiel St. Marien

kihelkonnakirik: Tartu Maarja kirik

Tartu-Maarja kihelkond (lühend TMr; sks Dorpt Kirchspiel, Kirchspiel St. Marien, varem Kirchspiel St. Johannis) on ajalooline kihelkond Tartumaal Tartu linna ümbruses, Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu-Maarja kihelkond on asutatud 13. sajandil. Muinasajal asus selle põhjapoolse osa kohal Jogentagana väikemaakond (muinaskihelkond), lõunapoolse osa kohal aga oletatav Ugandisse kuulunud muinaskihelkond keskusega Tartus.[1]

Kihelkond oli suur ning tihedalt asustatud, seal oli palju mõisaid. Kihelkonnakirik oli Tartu Maarja kirik.[1]

Kirchspiel St. Johannis ja Tartu linn, 1687. aastal
Liivimaa kubermangu Tartu kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Tartu-Maarja kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas paiknes 30 mõisat – 2 kirikumõisat, 15 rüütlimõisast peamõisat koos 5 kõrvalmõisaga, 2 poolmõisat, 1 linnamõis ning 4 riigimõisat koos 1 kõrvalmõisaga. Lisaks veel 15 karjamõisat. [1]

  • Tartu-Maarja kirikumõis (Pastorat Dorpat-St. Marien)
  • Andressaare (Andresaar), Tammistu karjamõis
  • Anne (Annemõis, Annenhof), Vasula karjamõis
  • Aru (Arro) karjamõis
  • Engevere (Engefer)
  • Haage (Haakhof) kirikumõis
  • Haava (Hawa), Vesneri kõrvalmõis, karjamõis
  • Ihaste (Ihasteküll)
  • Ilmatsalu (Ilmazahl) rüütlimõis
  • Jaama (Jama) linnamõis
  • Joora (Joora) karjamõis
  • Kaarli (Karlsberg), Tammistu kõrvalmõis
  • Kabina (Kabbina) rüütlimõis
  • Kangru (Kangro) karjamõis
  • Kardla (Kardell)
  • Karlova (Karlowa) rüütlimõis
  • Kavastu (Kawast) rüütlimõis
  • Korova (Korrowa) karjamõis
  • Kvissentali (Quistenthal), Raadi karjamõis
  • Lemmatsi (Ruhenthal) poolmõis, varem Karlova kõrvalmõis
  • Lepiku (Leppiko) karjamõis
  • Luunja (Lunia) rüütlimõis
  • Maarjamõisa (Marienhof) riigimõis
  • Maramaa (Marrama) rüütlimõis
  • Muuli (Mulemoise; ka Kirjutajamõis (Kirritoga)
  • Möllatsi (Mollatz), Vesneri karjamõis
  • Müta (Mütta, Obstbaumschule), karjamõis
  • Piiskopi (ka Papimõis; Bischofshof) riigimõis
  • Pilka (Pilken) rüütlimõis
  • Poksi (Poksi) karjamõis
  • Preedi (Predi) karjamõis
  • Puta karjamõis
  • Põvvatu (Pöwwato), Luunja kõrvalmõis
  • Raadi (Rathshof) rüütlimõis
  • Raadlovi (Radlowi) karjamõis
  • Robi (Robi), Raadi alluvuses
  • Rojasilla (Rojasilla), Vasula karjamõis
  • Ropka (Ropkoy) rüütlimõis
  • Rõõmu (Römo, Freudenhof) karjamõis
  • Räni (Renningshof) rüütlimõis
  • Ränna (Rennaküla)
  • Saeveski (ka Saage; Saghof), Kavastu karjamõis
  • Savikoja (Sawwikodda), Luunja karjamõis
  • Sirgu (Sirgo), Luunja kõrvalmõis
  • Taabri (Anrepshof, Kuyvenorm) riigimõis
  • Tamme (Tammenhof) karjamõis
  • Tammistu (ka Tammiste; Tammist) rüütlimõis
  • Tereski (Terreski), Sootaga karjamõis
  • Tila (Tilla), Raadi karjamõis
  • Tordi (Tordi, Beigut), Taabri kõrvalmõis
  • Traksi (Traksi), Maramaa karjamõis
  • Uhti (Ucht), Reola karjamõis
  • Vahi (Franzenhütte, Wahhi) poolmõis
  • Vanaaseme (Friedrichsberg), Vorbuse karjamõis
  • Vanamõisa (Luunja-Vanamõisa, Wannamois), Luunja kõrvalmõis
  • Vasula (Wassula) rüütlimõis
  • Veibri (Timmofer) riigimõis
  • Vesneri (Wesslershof) rüütlimõis
  • Viira (Wiira), Kavastu karjamõis
  • Vorbuse (Forbushof) rüütlimõis
  • Väike-Kabina (Klein-Kabbina)
  • Ülenurme (Uellenorm) rüütlimõis

Tartu-Maarja kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonna maad paiknevad tänapäeval tervikuna Tartu maakonna aladel. Kihelkonna põhiosa asub Emajõe vasakkaldal pika siiluna Tartust kuni Peipsini. Kaks eraldatud ala asuvad Tartust läänes Ilmatsalu mõisa ümbruses ning Tartust lõunas Ülenurme mõisa lähikonnas. Kihelkonna aladel paikneb üsna suures mahus ka Tartu linn.[1]

Kihelkonna lõunapoolse serva alad moodustavad Luunja valla. Sellest põhja pool olevad mahukad alad on Tartu valla lõunaosas. Kihelkonna loodenurk ja lääneosa jääb [[[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linna]], väike lapp ka Elva valla idaossa. Alad Tartu edela- ja lõunaküljel kuuluvad Ülenurme valda. [1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Tartu-Maarja kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 5. märts 2012)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]