Aleksander Promet

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Aleksander Promet
Aleksander Promet.jpg
Aleksander Promet 1914
Sünniaeg 28. oktoober (vkj)/ 10. november 1879
Sünnikoht Kreenholm, Joala vald, Vaivara kihelkond, Virumaa
Surmaaeg 18. september 1938
Surmakoht Tallinn
Rahvus eestlane
Tegevusala maalikunstnik ja graafik
Kunsti õppinud Stieglitzi kunstikool
Tuntud teoseid "Jaaniöö", "Nälg", "Kratt"

Aleksander Promet (28. oktoober (vkj)/ 10. november 1879 Kreenholm, Joala vald, Vaivara kihelkond, Virumaa18. september 1938 Tallinn) oli eesti maalikunstnik ja graafik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksander Promet sündis Kreenholmi Kulgu ühiselamus vabrikutöölise pojana.[1]

Ta õppis aastatel 18941901[2] Peterburis Stieglitzi kunstikoolis tekstiili erialal. Kooli lõpus sai ta välisstipendiumi, millega tal oli plaanis tutvuda Briti tekstiilitööstusega, kuid viibinud paar kuud Londonis, sõitis ta Pariisi ja Brüsselisse.[3] Pariisis sai ta tuntuks ettevõtmisega, kus ostis Montmartre'i bulvari kaubalettidelt kokku kõik kodujänesed ning kastanid ning lasi kuulutada: "Et iga kunstnik, olgu see millisest rahvusest tahes, võis saada kodujänese prae ja peoga praetud kastaneid." Teade priitoidust levis kulutulena Pariisi kunstnikekvartalites.[4] Kuna ta ei kulutanud raha sihipäraselt, siis lõpetati veebruaris 1906 talle stipendiumi maksmine ning kunstnik naasis Eestisse.[3]

Paar aastat pidas ta Tartus ja Narvas[2] oma kunstistuudiot ning siirdus siis Tallinna Nikolai Gümnaasiumisse kunstiõpetajaks. 1913. aastal läks Venemaale, kus töötas neli aastat kunstiõpetajana ning aastatel 19171919 Petrogradis vabakunstnikuna. Tuli läbi rinde tagasi Eestisse, töötas aastatel 1919–1922 Petseris, 1922–1923 Tõrvas ja 1923–1925 Paldiskis joonistusõpetajana. Alates 1925. aastast elas Tallinnas Dunkri tänav 13-6[2], töötas vabakunstnikuna ja erapedagoogina peamiselt kunstkäsitöö alal. [1] 1920. aastate lõpul juhatas ta kunstkäsitöökursusi Nõmmel.

Oma elu viimased 4 aastat oli veresoonte lubjastumise tagajärjel tekkinud osalise halvatuse tõttu voodihaige.[2]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Loonud rahvusromantilisi, fantastilisi, osalt painajalikke maale: "Kratt", "Jaaniöö" (1909), stseen "Kalevipojast" (1920) ja "Lembitu" (1930). Eesti Kirjanduse Seltsi 1911. aastal korraldatud "Kalevipoja" illustreerimise võistlustel saavutas ta ergutusauhinna.

Eesti Kunstiseltsi liige. 1907 esines 28 tööga Eesti Üliõpilaste Seltsi näitusel Tartus. Esines II Eesti kunstinäitusel Tartus 1909, kus leidis elavat tähelepanu tema teoste ainestiku uudsus ning rahvuslikkus.[5] 1912. aastal toimusid tema tööde näitused Narvas ja Helsingis. Helsingis olid tema tööd väljas Soome Kirjanduse Seltsi ruumides.[6] Välja olid pandud 27 maali 10 aasta pikkusest loomeperioodist. [6] Tema väljapanekut kirjeldati kui tehniliselt nõrka, kuid aineliselt seda rikkalikumat. Promet võttis Eesti kunstimaailmast elavalt osa, vastandades ennast Noor-Eesti kunstnikerühmale.[5]

Aleksander Promet oli ka üks esimesi karikaturiste, kes hakkas oma karikatuurides kasutama esimesena uudset karakteriseerivat joont.[7] Tema karikatuure avaldati näiteks Juhan Lilienbachi väljaantud trükistes - Sügises ja Lendlehes.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema tütar teisest abielust oli kirjanik Lilli Promet.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Aleksander Promet. Päevaleht, 29. september 1938
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Aleksander Promet". Päewaleht, 20 september 1938.
  3. 3,0 3,1 Tiina Nurk, Eesti kunstiõpilased Stieglitzi kunstööstuskoolis, Tartu Kunstimuuseumi almanahh, 1972
  4. Julge kunstnik ja boheemlane. Suri tuntud kunstnik Aleksander Promet. Uudisleht, 29. september 1938
  5. 5,0 5,1 Aleksander Promet. Postimees, 20. september 1938
  6. 6,0 6,1 Kirjallisuus ja taide. A. Prometin taidenäyttely, Työmies nr 213, 1912
  7. Uudisleht 15.juuli 1934 - Eesti karikatuuri häll (lk 7)

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]