Christian Barthold Rotermann

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Christian Barthold Rotermann (9. juuni 18406. juuli 1912) oli Tallinna 19. ja 20. sajandi alguse suurtööstur.

Christian Barthold Rotermann sündis 1840. aastal Tallinnas, Tallinna tegutsenud ettevõtja Christian Abraham Rotermanni järeltulija ja pärijana. Ta isa asutas Tallinnas kaubahoovi "Chr. Rotermann", mis tegeles peamiselt ehitustarvete valmistamise ning nende sisse- ja väljaveoga. Kaubanduskeskusena ehitas 1849. aastal Christian Abraham Rotermann Viru väljaku äärde Rotermanni kaubamaja, millega liitus ajapikku terve vabrikute kompleks ja Mere puiestee äärde kujunes nn Rotermanni kvartal.

Christian Barthold Rotermann jätkas oma isa alustatud äritegevust. Ta suurendas raua- ja puidutööstust, 1879. aastal ehitas ta Rotermanni kvartalisse aurusae hoone; 1887. aastal asutas makaronivabriku; 1888. aastal ehitas uue kaubahoone Mere puiestee äärde ning seejärel ehitas ka samasse viljaveski, mis kasvas suurimaks Tallinnas. Tehaste toorainena kasutas ta nii kohalikku kui ka Venemaalt Volga äärest ja Lääne-Siberist kokkuostetud vilja.

Christian Bartholdi Rotermanni ärijuhina tegutsemise ajal oli Rotermannide ettevõte Venemaal ja Lääne Euroopas laialt tuntud, Rotermann ise oli ka Tallinna linnavolinik ja Belgia aukonsul.

Christian Barthold Rotermann suri 6. juuli 1912 Tallinnas.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Christian Barthold Rotermanni vanaisa, samuti Christian Rotermann tegutses Paides kullassepana, isa Christian Abraham Rotermann (1801–1870) oli aga algselt käsitöölisest mütsimeister, kes kolis 1828. aastal Tallinna.

Rotermann oli esimesi inimesi Tallinnas, kes endale 20. sajandi alguses ostis isikliku sõiduauto (Argus) ning tema poja Christian Ernst August Rotermanni auto Reo oli esimene Ameerika auto Tallinnas.

Aastatel 1909–1910 ehitas Rotermann endale Tallinna kesklinna Mere puiestee algusse (maja nr 4) kolmekorruselise punastest tellistest moodsa elamu.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Virulane, 9. märts 1887, lk 2

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]