Aegna: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Praktikant03 (arutelu | kaastöö)
218 muudatust
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
{{Saar
{{Saar
| Nimi = Aegna
| Nimi = Aegna
| Pilt = Aegna-Karnapi neem.jpg
| Pilt = Õhuvaade Aegna saarest.jpg
| Pildiallkiri = [[Karnapi neem]] Aegna saarel
| Pildiallkiri = Õhuvaade Aegna saarest
| Veekogu = [[Soome laht]]
| Veekogu = [[Soome laht]]
| Pindala = 2,93
| Pindala = 3,01
| Rannajoone pikkus = 10
| Rannajoone pikkus = 10
| Kõrgus = 14,6
| Kõrgus = 14,6
| Rahvaarv = 2
| Rahvaarv = 12
| Rahvaarvu seis = 2011
| Rahvaarvu seis = 01.01.2017
| Rahvaarvu viide = <ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
| Rahvaarvu viide = <ref>[http://statistikaamet.wordpress.com/2013/01/09/rahvaloenduse-tulemused-naitavad-asustatud-saarte-arvu-kasvu/ Rahvaloenduse tulemused näitavad asustatud saarte arvu kasvu]. Statistikaamet, 9. jaanuar 2013.</ref>
| Asendikaardi pilt = Aegna asumi kaart.png
}}
}}


⚫
'''Aegna''' (ka ''Äigna, Eigna<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.238.1.2:16?802,1191,64,58,0 Saaga TLA.238.1.2:16]</ref>'', [[saksa keel]]es ''Wulf'', [[rootsi keel]]es ''Ulfsö'') on [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] kirdeküljel, [[Viimsi poolsaar]]e tipust ([[Rohuneem]]est) loodes asuv saar [[Tallinn]]ast 14 km kaugusel. Saar suleb Tallinna lahe.


⚫
'''Aegna''' (ka ''Äigna, Eigna<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.238.1.2:16?802,1191,64,58,0 Saaga TLA.238.1.2:16]</ref>'', [[saksa keel]]es ''Wulf'', [[rootsi keel]]es ''Ulfsö'') on [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] kirdeküljel, [[Viimsi poolsaar]]e tipust ([[Rohuneem]]est) loodes asuv saar. Aegna asub [[Tallinn]]ast 14 km kaugusel ning sulgeb [[Tallinna laht|Tallinna lahe]].
Saarel on kaks alalist elanikku.

⚫
Aegna kuulub administratiivselt [[Tallinn]]a Kesklinna linnaosa haldusalasse. See on ainuke meresaar, mis jääb Tallinna piiresse. [[2003]]. aastal kaaluti Aegna ja [[Naissaar]]e vahetust Tallinna ja [[Viimsi vald|Viimsi valla]] vahel. Aastal [[2004]] algatas Tallinna linnavalitsus ideevõistluse saare muutmiseks vabaajakeskuseks. [[Toomas Vitsut]] leidis, et saarel võiks olla [[kasiino]]d ning arutlusel oli isegi silla ehitamine [[Viimsi poolsaar]]elt [[Armuneeme]]lt.

2017. aasta seisuga on end Aegnale elama registreerinud 12 elanikku. Aastatel 2013-2016 oli saarel 6 elanikku.<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>


==Geograafia==
==Geograafia==
[[Pilt:Aegna_islands.png|thumb|Aegna asend: 1-Aegna, 2-[[Viimsi poolsaar]], 3-[[Rohuneem]], 4-[[Kräsuli]], 5-[[Kumbli]], 6-[[Peenekarikrunn]], 7-[[Vullikrunn]], 8-[[Linnalaht]], 9-[[Suursalm]], 10-[[Väikesalm]], 11-[[Peldikukari]], 12-[[Lõhekari]], 13-[[Vahekivi]], 14-[[Liuhkakari]], 15-[[Sitakari]], 16-[[Angerjakari]], 17-[[Holgani kari]]]]
[[Pilt:Aegna_islands.png|thumb|Aegna asend: 1-Aegna, 2-[[Viimsi poolsaar]], 3-[[Rohuneem]], 4-[[Kräsuli]], 5-[[Kumbli]], 6-[[Peenekarikrunn]], 7-[[Vullikrunn]], 8-[[Linnalaht]], 9-[[Suursalm]], 10-[[Väikesalm]], 11-[[Peldikukari]], 12-[[Lõhekari]], 13-[[Vahekivi]], 14-[[Liuhkakari]], 15-[[Sitakari]], 16-[[Angerjakari]], 17-[[Holgani kari]]]]
Aegna [[pindala]] on 2,93 ruutkilomeetrit. [[Geograafilised koordinaadid]] on 59° 35' N, 24° 45' E.


[[Viimsi poolsaar]]e ja Aegna saare vahele jäävad [[Kräsuli]] ja [[Kumbli]] saar, mida Aegnaga ühendav [[väin]] on [[Suur salm|Suursalm]]. Aegnast loode poole jäävad [[Sillikrunn]] ja [[Vullikrunn]]. Saarest lääne pool on [[Punakivi kari]].
Aegna saare ja [[Viimsi poolsaar]]e vahele jäävad [[Kräsuli]] ja [[Kumbli]] saar, mida ühendab Aegnaga [[Suur salm|Suursalmi]] väin. Aegnast loode poole jäävad [[Sillikrunn]] ja [[Vullikrunn]]. Saarest lääne pool on [[Punakivi kari]].


Aegna kirdeosas on kitsas poolsaar, mis lõpeb [[Lemmiku nina]]ga. Saare põhiosa põhjatipp on [[Eerikneem]]. Eerikneeme ja Lemmiku nina vahele jääb laht. Läänerannikul on [[Kurikneem]] ning lõunarannikul [[Talneem]], kus asub [[jahisadam]].
Aegna kirdeosas on kitsas poolsaar, mis lõpeb [[Lemmiku nina]]ga. Saare põhiosa põhjatipp on [[Eerikneem]]. Eerikneeme ja Lemmiku nina vahele jääb laht. Läänerannikul on [[Kurikneem]] ning lõunarannikul [[Talneem]], kus asub [[jahisadam]].


==Loodus==
==Loodus==
70% saarest on kaetud metsaga. Saarel on [[rändrahn]]e. Aegnal pesitseb [[merikotkas]].
Aegna saarest on ligi 70% kaetud metsaga. Aegnal asub [[rändrahn]]e ning seal pesitseb [[merikotkas]].


Aegna on [[Aegna saare maastikukaitseala|maastikukaitseala]].
Saarel asub [[Aegna saare maastikukaitseala|maastikukaitseala]]. Aegna on saanud rohke metsa ja liivaranna pärast puhke- ja väljasõidukohaks.

Rohke metsa ja liivaranna pärast on saar saanud puhke- ja väljasõidukohaks.
⚫
Tallinna-[[Helsingi]] liinil varem kurseerinud [[Copterline]]'i [[kopter]]id sõitsid ringiga ümber Aegna saare.


==Infrastruktuur==
==Infrastruktuur==
Aegna avati turistidele 1960ndate algul ning tihe liiniliiklus "Koplirand"-tüüpi laevadega võimaldas suviti saart külastada sadadel inimestel päevas. 1990ndail liiniliiklus soikus.
Aegna avati turistidele 1960ndate algul ning tihe liiniliiklus "Koplirand"-tüüpi laevadega võimaldas suviti saart külastada sadadel inimestel päevas. 1990ndail liiniliiklus soikus.
Tallinna Linnavalitsuse tellimusel alustas kevadel [[2001]] üsna hõredat liiniliiklust reisilaev [[Monica (laev)|Monica]], mis sõitis ka [[Naissaar]]ele. Järgmistel aastatel otsiti odavamat laeva, mistõttu üheks suveks laevaliiklus katkes hoopiski.
Tallinna Linnavalitsuse tellimusel alustas kevadel [[2001]] üsna hõredat liiniliiklust reisilaev [[Monica (laev)|Monica]], mis sõitis ka [[Naissaar]]ele. Järgmistel aastatel otsiti odavamat laeva, mistõttu üheks suveks laevaliiklus katkes hoopiski.

⚫
Tallinna-[[Helsingi]] liinil varem kurseerinud [[Copterline]]'i [[kopter]]id sõitsid ringiga ümber Aegna saare.


Alates [[2006]]. aasta suvest sõitis Tallinna Linnavalitsuse tellimusel Piritalt Aegnale [[Eesti Mereakadeemia Merekool]]i õppelaev [[Juku (laev)|Juku]], esimesel kahel aastal merekooli opereerimisel. Aastail 2008-2009 väljus Juku [[Lindaliini AS]]i opereerimisel [[Patareisadam]]ast. [[2010]]. aasta suvel sai Juku operaatorfirmaks [[Kihnu Veeteed]] ning laev väljus [[Kalasadam]]ast.
Alates [[2006]]. aasta suvest sõitis Tallinna Linnavalitsuse tellimusel Piritalt Aegnale [[Eesti Mereakadeemia Merekool]]i õppelaev [[Juku (laev)|Juku]], esimesel kahel aastal merekooli opereerimisel. Aastail 2008-2009 väljus Juku [[Lindaliini AS]]i opereerimisel [[Patareisadam]]ast. [[2010]]. aasta suvel sai Juku operaatorfirmaks [[Kihnu Veeteed]] ning laev väljus [[Kalasadam]]ast.
49. rida: 50. rida:


Aegna saab [[elekter|elektrit]] 10 kV pingega merekaabelliini kaudu [[Viimsi poolsaar]]el asuvast [[alajaam]]ast. Sügisel 2011 asendati kogu saarel õhuliinid maakaabliga.
Aegna saab [[elekter|elektrit]] 10 kV pingega merekaabelliini kaudu [[Viimsi poolsaar]]el asuvast [[alajaam]]ast. Sügisel 2011 asendati kogu saarel õhuliinid maakaabliga.

==Haldamine==
⚫
Saar kuulub [[Tallinn]]a Kesklinna linnaosa haldusalasse. See on ainuke meresaar, mis on Tallinna territooriumil. [[2003]]. aastal kaaluti Aegna ja [[Naissaar]]e vahetust Tallinna ja [[Viimsi vald|Viimsi valla]] vahel. Aastal [[2004]] algatas Tallinna linnavalitsus ideevõistluse saare muutmiseks vabaajakeskuseks. [[Toomas Vitsut]] leidis, et saarel võiks olla [[kasiino]]d. Jutt oli isegi silla ehitamisest [[Viimsi poolsaar]]elt [[Armuneeme]]lt.


==Ajalugu==
==Ajalugu==
⚫
[[Pilt:Aegna-Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaboratoorium.jpg |pisi|Aegna Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaboratoorium]]
⚫
[[Pilt:Aegna-Peeter Suure Merekindluse garnisoni ohvitseride kasiino, 1914, 1930. aastad.jpg|pisi|Aegna Peeter Suure Merekindluse garnisoni ohvitseride kasiino]]
⚫
[[Pilt:Endine kauplus Aegnal.IMG 5601.JPG|pisi|Aegna endine kauplus]]
[[Pilt:Aegna kivilabürint.jpg|pisi|Aegna kivilabürint]]
[[Pilt:Aegna kivilabürint.jpg|pisi|Aegna kivilabürint]]


67. rida: 62. rida:
Aegnale lubati tsiviilisikuid alates 1961. aastast ja laevaliikluse käivitumise järel muutus saar rahvarohkeks puhkepaigaks. Sõjaeelsete ehitiste kasutuselevõtu kõrval ehitasid ettevõtted Aegnale ka uusi puhkemaju.
Aegnale lubati tsiviilisikuid alates 1961. aastast ja laevaliikluse käivitumise järel muutus saar rahvarohkeks puhkepaigaks. Sõjaeelsete ehitiste kasutuselevõtu kõrval ehitasid ettevõtted Aegnale ka uusi puhkemaju.


⚫
==Saar kultuuriloos==

⚫
[[Valgevene]]s või [[Moskva]]s on trükitud fiktiivseid Aegna [[postmark]]e.

==Galerii==
<gallery>
<gallery>
Õhuvaade Aegnale.jpg|Õhuvaade Aegnale
Aegna-Karnapi neem.jpg|Karnapi neem Aegna saarel
⚫
Endine kauplus Aegnal.IMG 5601.JPG|Aegna endine kauplus
Aegna garnisoni söökla, 1914, 1930. aastad.JPG|Aegna garnisoni söökla
Aegna garnisoni söökla, 1914, 1930. aastad.JPG|Aegna garnisoni söökla
⚫
Aegna-Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaboratoorium.jpg |pisi|Aegna Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaboratoorium
⚫
Aegna-Peeter Suure Merekindluse garnisoni ohvitseride kasiino, 1914, 1930. aastad.jpg|Aegna Peeter Suure Merekindluse garnisoni ohvitseride kasiino
Aegna kalmistu, Kesklinna linnaosa, Aegna saar.jpg|Rist Aegna surnuaial
Aegna kalmistu, Kesklinna linnaosa, Aegna saar.jpg|Rist Aegna surnuaial
</gallery>
</gallery>

⚫
==Saar kultuuriloos==

⚫
[[Valgevene]]s või [[Moskva]]s on trükitud fiktiivseid Aegna [[postmark]]e.


==Vaata ka==
==Vaata ka==
109. rida: 110. rida:
[[Kategooria:Harju maakonna saared]]
[[Kategooria:Harju maakonna saared]]
[[Kategooria:Aegna| ]]
[[Kategooria:Aegna| ]]

{{Tallinna asumid}}

[[Kategooria:Tallinna asumid]]
[[Kategooria:Haabersti linnaosa]]

Redaktsioon: 4. august 2017, kell 11:50

 See artikkel räägib saarest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Aegna (täpsustus).
Aegna
Õhuvaade Aegna saarest
Õhuvaade Aegna saarest
Ümbritseb Soome laht
Koordinaadid 59° 34′ 50″ N, 24° 45′ 28″ E
Pindala 3,01 km²
Rannajoone pikkus 10 km
Kõrgeim koht
14,6 m üle merepinna
Elanikke
12 (01.01.2017)[1]
4 in/km²


Aegna (ka Äigna, Eigna[2], saksa keeles Wulf, rootsi keeles Ulfsö) on Tallinna lahe kirdeküljel, Viimsi poolsaare tipust (Rohuneemest) loodes asuv saar. Aegna asub Tallinnast 14 km kaugusel ning sulgeb Tallinna lahe.

Aegna kuulub administratiivselt Tallinna Kesklinna linnaosa haldusalasse. See on ainuke meresaar, mis jääb Tallinna piiresse. 2003. aastal kaaluti Aegna ja Naissaare vahetust Tallinna ja Viimsi valla vahel. Aastal 2004 algatas Tallinna linnavalitsus ideevõistluse saare muutmiseks vabaajakeskuseks. Toomas Vitsut leidis, et saarel võiks olla kasiinod ning arutlusel oli isegi silla ehitamine Viimsi poolsaarelt Armuneemelt.

2017. aasta seisuga on end Aegnale elama registreerinud 12 elanikku. Aastatel 2013-2016 oli saarel 6 elanikku.[1]

Geograafia

Aegna asend: 1-Aegna, 2-Viimsi poolsaar, 3-Rohuneem, 4-Kräsuli, 5-Kumbli, 6-Peenekarikrunn, 7-Vullikrunn, 8-Linnalaht, 9-Suursalm, 10-Väikesalm, 11-Peldikukari, 12-Lõhekari, 13-Vahekivi, 14-Liuhkakari, 15-Sitakari, 16-Angerjakari, 17-Holgani kari

Aegna saare ja Viimsi poolsaare vahele jäävad Kräsuli ja Kumbli saar, mida ühendab Aegnaga Suursalmi väin. Aegnast loode poole jäävad Sillikrunn ja Vullikrunn. Saarest lääne pool on Punakivi kari.

Aegna kirdeosas on kitsas poolsaar, mis lõpeb Lemmiku ninaga. Saare põhiosa põhjatipp on Eerikneem. Eerikneeme ja Lemmiku nina vahele jääb laht. Läänerannikul on Kurikneem ning lõunarannikul Talneem, kus asub jahisadam.

Loodus

Aegna saarest on ligi 70% kaetud metsaga. Aegnal asub rändrahne ning seal pesitseb merikotkas.

Saarel asub maastikukaitseala. Aegna on saanud rohke metsa ja liivaranna pärast puhke- ja väljasõidukohaks.

Infrastruktuur

Aegna avati turistidele 1960ndate algul ning tihe liiniliiklus "Koplirand"-tüüpi laevadega võimaldas suviti saart külastada sadadel inimestel päevas. 1990ndail liiniliiklus soikus. Tallinna Linnavalitsuse tellimusel alustas kevadel 2001 üsna hõredat liiniliiklust reisilaev Monica, mis sõitis ka Naissaarele. Järgmistel aastatel otsiti odavamat laeva, mistõttu üheks suveks laevaliiklus katkes hoopiski.

Tallinna-Helsingi liinil varem kurseerinud Copterline'i kopterid sõitsid ringiga ümber Aegna saare.

Alates 2006. aasta suvest sõitis Tallinna Linnavalitsuse tellimusel Piritalt Aegnale Eesti Mereakadeemia Merekooli õppelaev Juku, esimesel kahel aastal merekooli opereerimisel. Aastail 2008-2009 väljus Juku Lindaliini ASi opereerimisel Patareisadamast. 2010. aasta suvel sai Juku operaatorfirmaks Kihnu Veeteed ning laev väljus Kalasadamast.

Lemmikneeme kivikülv

Aegna kai on Talneeme kaldal, kuid lainemurdja puudumise tõttu sobib vaid lühiajaliseks peatumiseks.

Saarel oli kitsarööpmeline raudtee. Raudtee pikkus oli 3 km ning see töötas aastail 1914–1944. Praegu on raudteetammidel teed, millest mõni on kohati kinni kasvamas, mõni aga autodest lõhutud.

Saarel on veevärk, kuid ei ole tsentraalset kanalisatsiooni.

Aegna saab elektrit 10 kV pingega merekaabelliini kaudu Viimsi poolsaarel asuvast alajaamast. Sügisel 2011 asendati kogu saarel õhuliinid maakaabliga.

Ajalugu

Aegna kivilabürint

Saart on esmakordselt mainitud 1297. aastal (Wluesøø). Inimasustusest (kaluritest) on teateid alates 1460. aastast.

1736. aastal on esmamainitud Aegna kalmistu.

20. sajandi alguses sunniti 5 talu elanikud sõjaväe eest taanduma. 1911 hakati Aegnale rajama kaitseehitisi, mis kuulusid Peeter Suure Merekindluse juurde. Uuesti pidi kogu tsiviilelanikkond saarelt lahkuma 1923. aastal. Kaitseehitisi rajati ja täiustati kuni 1950. aastate I pooleni. Praegu on need varemetes.

Aegnale lubati tsiviilisikuid alates 1961. aastast ja laevaliikluse käivitumise järel muutus saar rahvarohkeks puhkepaigaks. Sõjaeelsete ehitiste kasutuselevõtu kõrval ehitasid ettevõtted Aegnale ka uusi puhkemaju.

Saar kultuuriloos

Valgevenes või Moskvas on trükitud fiktiivseid Aegna postmarke.

Galerii

  • Õhuvaade Aegnale
    Õhuvaade Aegnale
  • Karnapi neem Aegna saarel
    Karnapi neem Aegna saarel
  • Aegna endine kauplus
    Aegna endine kauplus
  • Aegna garnisoni söökla
    Aegna garnisoni söökla
  • Aegna Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaboratoorium
    Aegna Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaboratoorium
  • Aegna Peeter Suure Merekindluse garnisoni ohvitseride kasiino
    Aegna Peeter Suure Merekindluse garnisoni ohvitseride kasiino
  • Rist Aegna surnuaial
    Rist Aegna surnuaial

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. ↑ Saaga TLA.238.1.2:16

Kirjandus

  • Heino Gustavson. Aegna, Tallinn 1998.
  • Toivo Meikar. Aegna ja Viimsi metsade ajaloost. – XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus, Tartu–Tallinn 1999.
  • Henn Pärn. Aegna, Naissaare ja Tallinna rannikumetsade seisund okaste morfomeetria alusel. – XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus, Tartu–Tallinn 1999.
  • Triinu Nutt. Kukemarjad (Empetrum L.) Põhja-Eestis. – XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus, Tartu–Tallinn 1999.
  • Ljudmilla Martin. Naissaare ja Aegna epifüütsed suursamblikud. – XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus, Tartu–Tallinn 1999.
  • Henn Pärn. Naissaare ja Aegna puistute ökoloogilisest seisundist. – Naissaare loodus ja selle kaitse, Tallinn 1999.
  • Virkko Lepassalu. Ekskursioon hakklihamasinasse (Heino Gustavsoni kommentaar). – Luup, 1999, nr 12 (95). (Aegna saarel asuvatest pommidest; vestlusest kunagise Rohelise Rügemendi liidri Hugo Udusaarega; skeem: Aegna militaarrajatised 1940. aastal).
  • Margit Kull. Rekreatsiooni võimalused Aegna saarel, bakalaureusetöö, Tallinna Pedagoogikaülikool 2003, juhendaja Joe Noormets.
  • Robert Nerman. Aegna, Tallinn 2008. ISBN/ISSN 9789949180103

Välislingid

Tallinna väike vapp
Tallinna linnaosad ja asumid
Linnaosad: Haabersti linnaosa · Kesklinna linnaosa · Kristiine linnaosa · Lasnamäe linnaosa · Mustamäe linnaosa · Nõmme linnaosa · Pirita linnaosa · Põhja-Tallinna linnaosa

Asumid (allasumid): Aegna · Astangu · Haabersti · Hiiu · Iru · Juhkentali · Järve · Kadaka · Kadriorg · Kakumäe · Kalamaja · Karjamaa (Hundipea) · Kassisaba · Katleri · Keldrimäe · Kelmiküla · Kitseküla · Kivimäe · Kloostrimetsa · Kompassi · Kopli · Kose (Kose-Kallaste · Lükati · Varsaallika) · Kuristiku · Kurepõllu · Laiaküla · Lepiku · Laagna · Laagri · Liiva · Lilleküla (Lille · Mooni · Linnu · Marja) · Loopealse · Luite · Maakri · Maarjamäe · Merimetsa · Merivälja · Mustakivi · Mustamäe · Mustjõe · Mõigu · Mäeküla · Mähe (Kaasiku · Mähe aedlinn) · Männiku · Nõmme · Pae · Paevälja (Paekalda) · Paljassaare · Pelgulinn · Pelguranna · Pirita · Pääsküla (Vana-Pääsküla) · Priisle · Pikaliiva (Vikimõisa) · Raua · Raudalu (Raku) · Rahumäe · Rocca al Mare · Sadama · Seli · Siili · Sibulaküla · Sõjamäe (Sõstramäe) · Sikupilli · Sitsi · Sääse · Südalinn · Tatari · Tondi · Tiskre · Tõnismäe · Torupilli · Tondiraba · Uuslinn · Uus Maailm · Vismeistri · Vanalinn (All-linn · Toompea) · Vana-Mustamäe · Veerenni · Veskimetsa · Väike-Õismäe (Järveotsa) · Väo · Õismäe · Ülemistejärve · Ülemiste

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aegna&oldid=4709909"