Kopter

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Algelise helikopteri katsetus 1922
Eesti piirivalve merepäästetreening Mil Mi-8 kopteriga 2008. aastal

Helikopter (vanakreeka keelest ἕλιξ hélix 'keere, spiraal' + πτερόν pterón 'tiib') ehk kopter (eesti keeles sõnast helikopter loodud lühikuju) on õhust raskem lennuaparaat, mille tõste- ja liikumisjõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis (horisontaalselt) pöörlev tiivik.[1]

Rootor ehk tiivik koosneb selle võllil asuva kaldketta abil automaatselt kohtumisnurka (sammu) muutvatest labadest.

Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga koptereid. Ühe tiivikuga kopterid jagunevad sabas asuva tüürpropelleriga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate reaktiivmootoritega kopteriteks. Kahe tiivikuga kopteril võivad need asuda teineteise taga lennusuuna pikiteljel (tandemis tiivikud), kõrvuti põikiteljel (transversaaltiivikud) või kohakuti (koaksiaaltiivikud). Lisaks võivad kopteri kaks lõikuvate pöörlemistasapindadega tiivikut olla suunalt lahknevate telgedega (Flettner tüüpi asetusega rootorid). [1] Nelja tiivikuga kopter on kvadrootor. Enamik tänapäeva suuremaid koptereid on gaasiturbiinmootoriga, väiksemad valdavalt kolbmootoriga.

Kopteriga saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti rippuda õhus paigal[1]. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes lennukiga väike, rippuvat kopterit saab pöörata lausa paigal. Paigalt tõusta ja selle kohal rippuda annab võimaluse kopterit kasutada raskemini ligipääsetavate rajatiste püstitamisel kraanana, päästeteenistuses, põllumajanduses ja sõjanduses (näiteks dessandid, allveelaevatõrjeoperatsioonid jne.)[1].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäevased taketonbo bambuskopterid; puust vasakul, plastist paremal

Maailma esimeseks helikopteri põhimõttel töötavaks mehhanismiks peetakse umbes 320 pKr kirjeldatud Hiinas Jin-dünastia ajal levinud bambusest valmistatud mänguasja "bambuskiil" (hiina keeles 竹蜻蜓 zhuqingting, jaapani keeles 竹蜻蛉 taketonbo). Euroopas visandas esimese helikopterilaadse masina põhimõtte Leonardo da Vinci. 19. sajandi lõpupoolel tehti mitmeid kohmakaid katseid algeliste lennumasinate konstrueerimisega, millega sai juhitamatult teha mõned hüpped maapinna kohal.

Sõna "helikopter" võttis 1861. aastal kasutusele Prantsuse leiutaja Gustave de Ponton d'Amécourt, kes demonstreeris avalikkusele väikest aurumasina jõul töötavat mudelit. Kuigi ta võttis lennumasinates esimesena kasutusele uudse kerge metallina alumiiniumi, ei suutnud tema mudel maapinnalt õhku tõusta.

15. aprillil 1877 katsetas Itaalia insener Enrico Forlanini veidi üle kolme kilogrammi kaaluvat aurumasina jõul töötavat kopteri mudelit. Kopteri rootorid pani pöörlema kahesilindriline aurumasin, mida toitis aurukatel. Ungari insener Ján Bahýl (rahvuselt slovakk) ehitas 1901. aastal sisepõlemismootoriga kopteri mudeli, mis tõusis poole meetri kõrgusele. 5. mail 1905 tõusis see 4 meetri kõrgusele ja läbis üle 1,5 km.

1930. aastate algul ehitasid Louis Breguet ja Rene Dorandi masina Gyroplane-Laboratoire, mis oli esimene inimest kandev ja juba kestvamat aega lendav kopter.

Esimese kasutuskõlbliku lennus juhitava helikopteri ehitas 1936. aastal Henrich Focke (1890–1979) Saksamaal. Henrich Focke ehitatud kopteriga Focke-Wulf Fw 61 saavutati lennukõrgus 3200 meetrit, pikim lend üle 230 kilomeetri lennukiirusega 120 km/h. Esimene seeriahelikopter Focke-Achgeli Fa-223 ehitati 1941. aastal teise maailmasõja ajal Saksamaal, millele järgnes Fletner Fi-282 sari 1943. aastal.

Esimese tänapäeval levinud skeemiga kopteri arendas ameeriklane Igor Sikorsky (1880–1972). 1939. aastal ehitatud Sikorsky VS-300 oli esimene ühe põhirootori ja ühe sabarootoriga helikopter, selle esmalend oli 1939. aastal.

Praegu on maailmas levinumad Ameerika Ühendriikide ettevõtte Bell Helicopters (eri tüüpi koptereid on kasutuses kokku umbes 21 000), Sikorsky, Mil, Kaman ja teiste ettevõtete kopterid.

Kaman HH-43 Huskie

Kopterimudeleid[muuda | muuda lähteteksti]

Helikopteri arenguetapid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tehnikaleksikon, lk. 136

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]