Mine sisu juurde

Juku (laev)

Allikas: Vikipeedia
JUKU
Omanik Allan Kool
Ajalugu
Vette lastud 1954
Tehnilised andmed
Pikkus 20,7 m
maksimumpikkus 26,5 m
Laius 5,2 m
Süvis vööris 1,8 m
ahtris 2,5 m
Veeväljasurve 90 t
Peamasin neljataktiline reevers-reduktor diiselmootor 4 NVD 26-2 võimsusega 135 hj (98 kW)
Kiirus mootoriga 8,2 sõlme
purjede all 6,5 sõlme
mootoriga ja purjeis 9,5 sõlme
Laevapere 3–24 inimest
Laev Juku 2021. aasta juulis Kuivastu sadamas
Laev Juku 2021. aasta juulis Kuivastu sadamas

Juku on Eesti õppelaev, mis kuulus pikka aega Eesti Noorte Mereklubile. 2019. aasta seisuga on eraomanduses.

Kalalaevana

[muuda | muuda lähteteksti]

Laev on ehitatud 1954. aastal Fürstenbergis Saksamaal STB-tüüpi kalalaevaks (v.k стальной траловый бот) ja kandis esialgu tähistust 7125. Hiljem otsustati ehitada laev ümber õppelaevaks ja rakendada noorte meremeeste väljaõpetamisel.

Õppelaevana

[muuda | muuda lähteteksti]

Juku ümberehitamisel õppelaevaks oli projekteerijaks Eesti Noorte Mereklubi meeskond. Ümberehitust Vene Laevaregistri järelevalve all alustati Miiduranna sadamas 1976. aastal. Laev lasti taas vette Moskva olümpiamängude ajal. Ümberehituse käigus vahetati välja laeva kaared ja keret pikendati 3 meetri võrra. Samamoodi pikendatud kerega STB-sid ehitati samas laevatehases lisaks Jukule ümber veel neli.

Alates 11. juunist 1981 on laeval kehtivad dokumendid. Esimesed merepraktikareisid toimusid 1982. aasta kevad-suvel. Eesti Noorte Mereklubi ajal aastail 1980–1998 oli Juku kapten Viktor Ude ja vanemmehaanik Arvo Puusepp. Korraga võeti pardale 12 kursanti-õpilast. 1985. aastal külastas laev oma kaugeima sihtpunktina Saksamaad.

Pärast mereklubi likvideerimist 2000. aasta paiku jäi Juku Tallinna Linna omandusse ja renditi edaspidi sümboolse tasu eest Eesti Mereakadeemia Merekoolile.

Reisilaevana

[muuda | muuda lähteteksti]
Juku Tallinna lahel

Alates 2006. aastast sõitis Juku suviti Tallinna linnavalitsuse toel Pirita-Aegna liinil reisilaevana. Aastail 2006–2007 Eesti Mereakadeemia Merekooli opereerimisel.[1]

Alates 2008. aasta suvest opereeris laevaliini ja Jukut reisilaevafirma Lindaliini AS. Laeva 35 reisijakohale lisati 12 ning laev väljus liinile Tallinn-Aegna Patareisadamast. 2008. aasta novembri lõpus sai Juku Lennusadamas seistes tugevas tormis kannatada. Laev pääses vööri poolt kai küljest lahti ja murdis kliiverpoomi. Asi päästeti hullemast appi rutanud naaberlaevade meeskondade ja puksiiri abil. Suvel 2009 tegi Juku 270 reisi ja vedas 10 412 reisijat.[2]

Juku opereerimishanke võitis aastail 2010–2012 laevakompanii Kihnu Veeteed[3] ning laev hakkas väljuma Kalasadamast.

Juku 2006. aastal Pirita sadamas

Pärast reisilaeva Vesta kasutuselevõttu Tallinn-Aegna liinil 2014. aastal korraldas Tallinna Transpordiamet enampakkumise Juku väljarentimiseks reisi- ja õppelaevana. Pakkumise võitis OÜ Gotoship 311 euroga (käibemaksuta) kuus.[4] Edaspidi seisis laev enamasti Pirital linnale kuuluva parempoolse jõekalda kai ääres ja tegi mõnikord väljasõite. Laeva üritati vahepeal korrastada, kuid lõpuks seisukord pigem halvenes.

2017. aastal otsustas Tallinna linnavalitsus senise aastaid kestnud välja rentimise asemel laevast loobuda ja pani selle kevadel vanametalli hinnaga (5550 EUR) oksjonile. Laeva tehniline seisukord oli selleks ajaks üsna kehv ja ta pukseeriti Piritalt Lennusadamasse. Oksjoni tulemusel läks laev erakätesse ja seda on hakatud remontima ning sõidukorda seadma. 2018. aasta lõpul oli Juku üleni halliks värvituna Lennusadamas.

Juku vöör

Algselt oli laev tavapärase STB-tüüpi kalalaeva ehitusega. Õppelaevaks ümberehitamise käigus vahetati välja laeva kaared ja keret pikendati 3 meetri võrra. Konstrueeriti ka täiesti uus suur tekiehitis ja laeva ahtrit kõrgendati. Laeva tekiehitises on suur mess ja kambüüs. Roolimaja valmistati avara laia kujuga ja selle taga oli eraldi raadioruum ehk raadioruhv.

Vanast laadruumist tehti põhimeeskonna eluruumid ja vöörikajut kohandati praktikantidele. Laeva põhimeeskond sai 1–3-kohalised kajutid. Kapteni kajut oli kasutusel üksikkajutina. Laeva keskel on koikohti umbes 10–12-le. Vööris oli kaks ühiskajutit praktikantidele ja seal oli kokku kuni 12 koikohta.

Esialgses projektis oli laevale, kui mootorpurjekale-kuunarile, plaanitud kaks masti ja pukspriit. Vajalike mastimaterjalide nappusel sai Jukust hoopis kolmemastiline bermuuda-kuunar. Masti kõrgus oli 13 m. Laeval oli kuni seitse purje: 3 grootpurje (praktiliselt vastavalt mastidele: fokkpuri, grootpuri, besaanpuri) ja 4 fokkpurje (praktiliselt taakslid vastavalt masti nimele ja kliiver). Purjepind oli kokku umbes 140 m², mis siiski rasket laeva tavaliselt eriti üle 3-4 sõlme edasi ei viinud. Tugevama soodsama tuulega õnnestus mõnikord saavutada purjetamiskiiruseks siiski üle 6 sõlme.

Tehnilise poole pealt uuendati ümberehitusel magevee- (u 3 m³) ja küttetanke (u 3 m³) ning suurt külmkambrit, mis paikneb ahterpiigis. Vanast laevast jäi esialgu alles peamasin 4 NVD 24 võimsusega 80 hj, mis enne ajaloolist Saksamaa reisi vahetati 1985. aasta talvel uue võimsama 4 NVD 26-2 vastu.

  1. Õppelaeva Juku ähvardab kai ääres roostetamine[alaline kõdulink]. Postimees, 9. oktoober 2007.
  2. Aegna laevaliin ületas eelmise aasta rekordi
  3. "Aegna liinilaeva JUKU operaatoriks valiti AS Kihnu Veeteed". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. juuni 2010. Vaadatud 10. märtsil 2010.
  4. Juku hakkab Naissaare vahet sõitma. Pealinn.ee, 27. juuni 2014.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]