Henry Hudson

Allikas: Vikipeedia
Eeldatav Henry Hudsoni portree "Üldajaloo entsüklopeediast" ("Cyclopaedia of Universal History"; 1885)
Henry Hudsoni kaart

Henry Hudson (umbes 1570 – umbes 1611) oli inglise maadeavastaja.

Ta sooritas mitu reisi Kirdeväila leidmiseks ja uuris piirkonda praeguse New Yorgi ümbruses, et leida lühimat teed Aasiasse. Ta uuris jõge, mis hiljem nimetati tema auks Hudsoni jõeks. Selle ääres asuvad ka tema järgi nimetatud Hudsoni maakond New Jerseys ja Hudsoni linn New Yorgi osariigis.

Viimane ekspeditsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hudsoni viimase ekspeditsiooni eesmärk oli leida Loodeväil. Selle käigus avastas ta väina ja lahe, mis hiljem nimetati tema auks Hudsoni väinaks ja Hudsoni laheks. Laevale olid pandud suured lootused, et ta suudab Loodeväila läbida.

Sellel reisil seilas ta Inglismaa lipu all, sest ekspeditsiooni rahastasid Virginia Kompanii ja Briti Ida-India Kompanii (eelmist, 1609. aasta reisi rahastas Hollandi Ida-India Kompanii). Laevaks oli 1602 valminud 20-tonnise veeväljasurvega purjelaev "Discovery".

Laev jõudis 11. mail Islandile ja 4. juunil Lõuna-Gröönimaale. Ta sõitis ümber Farveli neeme Labradori merre ja jõudis 25. juunil Hudsoni väina. 2. augustil jõudis laev Labradori poolsaare põhjatipuni, milleks on Wolstenholme'i neem. Sealt edasi pöördub rannik järsult lõunasse ja algab Hudsoni laht. Järgmised kuud veetis Hudson, uurides ja kaardistades lahe kaldaid, aga edasipääsu Aasiasse seal ei olnud. Novembris jäi laev lahe lõunasopis Jamesi lahes jäässe kinni ja meeskond läks kaldale talvituma.

1611. aasta kevadel soovis Hudson uuringuid jätkata, aga meeskond tahtis koju. Juunis hakkas meeskond mässama. Nad panid Hudsoni, tema teismelise poja Johni ja veel 6 meeskonnaliiget, kes olid kas haiged, ei toetanud mässu või olid Hudsonile lojaalsed, väikesesse sõudepaati ja jätsid nad rannikule. Mässulised jätsid neile püssirohtu ja püssikuule, mõned odad, raudpoti, toitu ja muid esemeid, sealhulgas riietust. Mahajäetuid ei nähtud enam iialgi ja nende saatus on teadmata.

13 mässulisest saabus Inglismaale 8. Nad vahistati ja neid süüdistati Hudsoni tapmises. Kohus otsustas, et kogenud meremehe jätmine rannikule, mis polnud inimtühi ega elukõlbmatu, ei ole tapmine ja kõik mässulised mõisteti õigeks. Kui neid oleks süüdistatud mässus, oleks nad kindlasti süüdi mõistetud ja vähemalt osa neist hukatud. Oletatavasti taheti nad ellu jätta, sest nad olid väärtuslikud infoallikad.