Firenze Vabariik

Allikas: Vikipeedia
Firenze Vabariik
Repubblica fiorentina
Blank.png
1115–1185
1197–1532
Medici Flag of Tuscany.png
Flag of Florence.svg
FlorenceCoA.svg
Lipp Vapp
RepublicofFlorence1494.png
Firenze vabariik aastal 1494
Ametlik nimetus: Respublica Florentina
Pealinn: Firenze
Keel(ed): ladina, itaalia keele toscana dialekt
Valuuta: floriin (1252–1533)
Pindala: u 15 000 km² (1494)
Elanikke: u 750 000 (1494)
Firenze floriini esi- ja tagakülg

Firenze Vabariik (itaalia keeles: Repubblica fiorentina) oli linnriik Itaalias Toscana maakonnas keskusega Firenzes.

Firenze vabariik moodustati 1115. aastal, kui firenzelased tõusid üles Toscana markkrahvkonna vastu ja moodustasid kommuuni. Ajavahemikus 1185 kuni 1197 oli Firenze Saksa-Rooma riigi võimu all. 1532. aastal sai Firenze vabariigist Firenze hertsogkond.

14.16. sajandil oli Firenze vabariik poliitiliselt, majanduslikult ja kultuuriliselt Euroopa esirinnas.[1] Rajati esimesed manufaktuurid, võeti kasutusele palgatööjõud. Firenze oli koduks Dante Alighierile, keda kutsutakse ka “itaalia keele isaks”, Francesco Petrarca’le ja Giovanni Boccaccio’le. 1321. aastal asutas Firenze Vabariik Firenze ülikooli.

Eellugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esialgne asustus kujunes välja Arno ja Mugnone jõgede ühinemiskohal olevale Arno koolmekohale. Arvatavasti eksisteeris etruskite asustus sel kohal juba vahemikus 10. sajand eKr kuni 8. sajand eKr. Fiesolest umbes kuue kilomeetri kaugusel edelas asuva Arno jõe koolmekoha võtsid etruskid kasutusele vahemikus 7. sajand eKr kuni 6. sajand eKr.

Firenze asutamisaastaks peetakse traditsiooniliselt aastat 59 eKr ja asutajaks Julius Caesarit. Võimalik et samal kohal asus Rooma-eelne asula ning mõned ajaloolased toetavad ka hüpoteesi, mille kohaselt purustas Sulla sel kohal asunud asula aastal 80 eKr. Esimene püsisild rajati Arno jõele 123. aastal.

4. sajandil oli Firenze vaheldumisi bütsantslaste ja idagootide võimu all, 6. sajandil langobardide võimu all. 774. aastal vallutas maa Karl Suur ning valdusest sai Toscana krahvkonna osa, kuni markkrahvinna Matilde di Canossa surmani 1115. aastal.

Linnriik koges kolme erineva vabariikliku valitsemiskorraga valitsemist.

Firenze kommuun (1115-1434)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Firenze vabariik moodustati veidi enne markkrahvinna Matilde di Canossa surma 1115. aastal. Vabariigi esimeseks vallutuseks oli naabruses asunud Fiesole linnriigi maade liitmine 1125. aastal. Kirjasõnas on Firenze vabariiki esmakordselt mainitud 1138. aastal, kui mitmed Toscana ümbruse linnad moodustasid liidu Baieri hertsogi Heinrich X vastu. Riik oli nominaalselt Püha Rooma riigi osa.

Vabariiki juhtis nõukogu, mida tuntakse ka Sinjoriia nime all. Firenze gildide liikmete poolt iga kahe kuu tagant ametisse valitud gonfaloniere (linna nominaalne juht) valis välja Sinjoriia liikmed.

Laiahaardelise väliskaubanduse toel saatis Firenzet 12. sajandil edu. See omakorda pani aluse rahvaarvu kasvule, mis tõusis 30 000 inimeseni. Edenes ehitustegevus, ehitati mitmeid kirikuid ja paleesid. Õitsengu katkestas keiser Friedrich I Barbarossa sissetung poolsaarele 1185. aastal, misjärel Toscana markkrahv võttis Firenze ja selle maad taas oma võimu alla. Firenzelased taastasid iseseisvuse pärast Püha Rooma riigi keisri Heinrich VI surma 1197. aastal.

Gvelfide ja gibelliinide vastasseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gvelfide ja gibelliinide vastasseis 13. sajandil (12161260). 1254. aastal vallutas gvelfide võimu all olnud Firenze gibelliinide valitsetud Pisa vabariigi. 1257. aastal sai Firenze podestà'ks gvelfide hulka kuuluv Luca Grimaldi. Gvelfide pealejäämisele järgnes nende lõhenemine "Mustaks" ja "Valgeks" fraktsiooniks. Lõpuks jäi peale Must klikk ning Valge fraktsiooni liikmed, teiste seas Dante Alighieri, pagendati linnast. 13. sajandi II poolel oli Firenze majandus haripunktis.

Aastatel 12931295 rakendatud meetmed ülikute võimu piiramiseks (Ordinamenti di giustizia – "Õigluse dekreedid") kujunesid Firenze põhiseaduse aluseks.

13481350 aastate Musta surma laastav mõju Euroopale ja Firenzele. Hinnanguliselt elas Firenzes enne 1348. aasta katku 80 000 inimest. Must surm tappis umbes kolmandiku Euroopa elanikest.

Kaheksa pühaku sõjas (13751378) juhtis Firenze Itaalia linnriikide koalitsiooni paavst Gregoriuse vastu.

1345. aastal toimus Firenzes esimene villakraasijate (itaalia keeles ciompi) streigikatse. 1378. aasta juunis alanud ciompi'de vastuhakk tõi Firenzes võimule linna ajaloo kõige demokraatlikuma valitsuse. 31. augustil said Sinjoriia platsile kogunenud ciompi'd lüüa teistelt gildidelt, kelle eesotsas oli lihunike gild.

Pangandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1397. aasta oktoobris asutas Giovanni di Bicci de' Medici kuulsa Medici panga, mis kestis kuni 17. sajandini. Panga klientide seas oli ka Rooma paavst. Giovanni di Bicci de' Medici surma ajal 1429. aastal olid pangal kontorid: Firenzes, Roomas, Venezias ja Genovas. Cosimo de' Medici juhtimisel, pärast 1435. aastat laines pangakontorite võrk ka Pisasse, Milaanosse, Brüggesse, Londonisse, Avignoni ja Lyoni.

1406. aastal allutati Pisa vabariik, mis jäi firenzelaste võimu alla kuni Itaalia sõdade alguseni 1494. aastal.

Linnriigi ajalugu on kirju erinevate kildkondade vaheliste riigipöörete ja vastu-riigipöörete poolest. Medicite klikk võttis linna oma võimu alla 1434. aastal, pärast Cosimo de' Medici vastu-riigipööret kildkonna vastu, mis oli ta eelneval aastal pagendusse saatnud. Medicid hoidsid Firenzet oma kontrolli all kuni 1494. aastani.

Giovanni de' Medici poeg Cosimo, keda kutsuti ka Vanaks (Vecchio) või Isamaa isaks (Pater Patriae), valitses Firenzet aastatel 14341464. 1361. aastal allutati Volterra.

Suurima õitsengu saavutas Firenze Lorenzo de’ Medici valitsusajal (14691492). Lorenzo vanim poeg Piero oli võimul kuni 1494. aastani.

Savonarola (1494–1498)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Savonarola hukkamine Sinjoriia platsil 1498. aasta mais. Tundmatu autori maal San Marco muuseumis, Firenzes.

1494. aasta 22./23. detsembri seadusega reorganiseeriti Firenze valitsemissüsteem, likvideeriti Medicite ajal moodustatud Seitsmekümne ja Saja nõukogud ning moodustati endisaegseid Kommuuni ja Kodanike nõukogusid ühendav uus organ, mida hiljem hakati nimetama Suureks Nõukoguks. Sinna kuulusid kõik vähemalt 29-aastased meessoost linnakodanikud, kelle esivanemad olid olnud registreeritud vähemalt ühte kolmest tähtsamast valitavast riigiametist.

Aastatel 14941512 oli Firenze linnvabariigi "hingeks" Suur Nõukogu. Tähtsaimaks täidesaatva võimu organiks oli 9-liikmeline Sinjoriia, mille eesotsas oli Gonfaloniere di Giustizia (Õigluse gonfaloniere). Sinjoriia kaheksat ülejäänud liiget nimetati Priori di Libertá'deks (umbes: "vabaduse kaitsjad").

Fanaatikust dominikaani munk Girolamo Savonarola oli üks Firenze poliitilisi juhte aastatel 14941498.

Piero Soderini (1498–1512)[muuda | redigeeri lähteteksti]

1502. aasta 1. novembril valisid kodanikud Piero Soderini eluaegseks Õigluse gonfaloniere'ks, kuna lootsid tagada seeläbi riigile suuremat poliitilist stabiilsust.

1509. aastal alistati pärast mitmekuist piiramist taas kord Pisa vabariik.

Soderini kaotas võimu 1512. aasta septembris, kui paavstiriigi väed kardinal Giovanni de Medici juhtimisel vallutasid Cambrai liiga sõja käigus Firenze ja taastasid Medicite võimu.

1527. aasta vabariik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Medicite võim kukutati teist korda 1527. aasta mais, Cognac’i liiga sõja ajal. Taaskehtestati 1494. aasta põhiseadus. Kõrgemaks võimuorganiks sai 200-st kodanikust koosnev Suur nõukogu, mis valiti vana, demokraatliku süsteemi järgi.

Firenzelased kapituleerusid 1530. aasta 12. augustil, pärast 11 kuud kestnud piiramist, ning nõustusid Medicite tagasituleku ja valitsemiskorra ümberkorraldamisega. Vabariiklik valitsus saadeti laiali 1532. aastal, kui paavst Clemens VII nimetas Lorenzo Toreda lapselapse Alessandro de' Medici "Firenze vabariigi hertsogiks", muutes seega vabariigi pärilikuks monarhiaks.

Järglased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Firenze hertsogkond (Ducato di Firenze; 1532–1569), Toscana suurhertsogkond (Granducato di Toscana; 1569–1801, 1815–1859). Aastatel 1865 kuni 1870 oli Firenze Itaalia Kuningriigi pealinn.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Florence (Italy)". Britannica Concise Encyclopedia. Britannica.com. Vaadatud 26. jaanuar 2013.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

43.7833333311.25