Ameerika Riikide Konföderatsioon

Lehekülge või malli tuleb tõlkida ja kohandada!

Ameerika Riikide Konföderatsioon

(Konföderatsiooni 3. lipp) (Konföderatsiooni vapp)
Deviis: Deo Vindice (ladina: Under God our Vindicator)
Hümn: God Save the South (mitteametlik) Dixie's Land (popular)
Pealinn	Montgomery Alabamas 4. veebruar, 1861–29. mai 1861 Richmond Virginias 29. mai 1861–9. aprill 1865 Danville Virginias 3. aprill–10. aprill 1865
Suurim linn	New Orleans 4. veebruar 1861 kuni langemiseni 1. mail 1862
Ametlik keel	inglise, de facto üldrahvuslik, piirkonniti Euroopa ja indiaani keeled
Valitsus President Asepresident	Föderatiivne vabariik Jefferson Davis Alexander Stephens
Pindala	(välja arvatud Missouri ja Kentucky)1 995 392 km²
Rahvaarv  -  - Rahvastiku tihedus	(välja arvatud Missouri ja Kentucky) 9 103 332 (sh 3 521 110 orja) 4,5 in/km²
Iseseisvus  - Väljakuulutamine  - Tunnustamine    - Kapitulatsioon	vaata Ameerika kodusõda 4. veebruar 1861 Ei tunnustatud 9. aprill 1865
Valuuta	CSA dollar (emiteeriti ainult paberraha) USA dollar

Ameerika Riikide Konföderatsioon (The Confederate States of America) oli Põhja-Ameerikas 1861–1865 eksisteerinud riik.

Ajalugu

Pärast Vabariikliku Partei kandidaadi Abraham Lincolni võitu presidendivalimistel 1860 lõid Lõunaosariigid 4. veebruaril 1861 11 osariigi konföderatsiooni, mille presidendiks sai Jefferson Davis. Konföderaalide rünnakuga Fort Sumterile 14. aprillil 1861 algas Ameerika kodusõda. Hoolimata põhjaosariikide majandusliku potentsiaali ja inimressursside ülekaalust, saavutas Konföderatsioon esialgu tunduvat edu. Murrangu tõid Homesteadi akt 1862, neegerorjade vabaks kuulutamine 1. jaanuaril 1863 ja armeesse mobiliseerimine, mis andsid sõjale liberaalse revolutsiooni ilme. 9. aprillil 1865 lõppes sõda Konföderatsiooni purustamisega.

Konföderatsiooni poliitilised liidrid

• Jefferson Davis (Mississippi) - Ameerika Riikide Konföderatsiooni president
• Alexander Stephens (Georgia) - asepresident
• Robert Toombs (Georgia) - (1.) riigisekretär
• Leroy Pope Walker (Alabama) - sõjaminister
• George W. Randolph (Virginia) - brigaadikindral, hiljem sõjaminister (märts - november 1862)
• John C. Breckinridge (Kentucky) - sõjaminister ja endine USA asepresident James Buchanani ajal
• Judah P. Benjamin (Louisiana) - kohtuminister, siis sõjaminister, siis riigisekretär
• Stephen R. Mallory (Florida) - mereminister
• Christopher G. Memminger (South Carolina) - rahandusminister
• John H. Reagan (Texas) - postiminister
• John Tyler- valitud Konföderatsiooni Kongressi liige ja endine Ameerika Ühendriikide president
• Howell Cobb (Georgia) - Kongressi eesistuja (president) ja endine USA Esindajatekoja spiiker)
• William L. Yancey (Alabama) - senaator ja volinik
• Robert Woodward Barnwell - Kongressi esimees (1861)

Geograafia

#	Linn (osariik)	Elanikke 1860
1.	New Orleans (Louisiana)	168 675	6
2.	Charleston (Lõuna-Carolina)	40 522	22
3.	Richmond (Virginia)	37 910	25
4.	Mobile (Alabama)	29 258	27
5.	Memphis (Tennessee)	22 623	38
6.	Savannah (Georgia)	22 292	41
7.	Petersburg (Virginia)	18 266	50
8.	Nashville (Tennessee)	16 988	54
9.	Norfolk (Virginia)	14 620	61
10.	Wheeling (Virginia)	14 083	63
11.	Alexandria (Virginia)	12 652	74
12.	Augusta (Georgia)	12 493	77
13.	Columbus (Georgia)	9621	97
14.	Atlanta (Georgia)	9554	99
15.	Wilmington (Põhja-Carolina)	9553	100

Relvajõud

• Confederate States Army
• Confederate States Navy
• Confederate States Marine Corps

Konföderatsiooni väejuhid

• Robert E. Lee (Virginia) - kindral ja sõjavägede ülemjuhataja
• Albert Sidney Johnston (Kentucky) - kindral
• Joseph E. Johnston (Virginia) - kindral
• Braxton Bragg (Põhja-Carolina) - kindral
• P.G.T. Beauregard (Louisiana) - kindral
• Samuel Cooper (New Jersey) - kindral (kindraladjutant ja kõrgeima astme kindral sõjaväes)
• James Longstreet (Lõuna-Carolina) - kindralleitnant
• Thomas J. Jackson (Virginia) - kindralleitnant
• A.P. Hill (Virginia) - kindralleitnant
• John Bell Hood (Texas) - kindralleitnant
• Wade Hampton (Lõuna-Carolina) kindralleitnant
• Nathan Bedford Forrest (Tennessee) - kindralleitnant
• J.E.B. Stuart (Virginia) - kindralmajor
• Edward Porter Alexander (Georgia) - brigaadikindral
• Franklin Buchanan (Maryland) - admiral
• Raphael Semmes (Maryland) - kontradmiral
• French Forrest (Maryland) - mereväeministri abi kohusetäitja
• Josiah Tattnall (Georgia) - kommodoor
• Stand Watie (Indiaaniterritoorium, praegune Oklahoma) - brigaadikindral (viimane, kes alistus)
• Leonidas Polk (Tennessee & Louisiana) - piiskop ja kindral
• Jubal Anderson Early (Virginia)- kindralleitnant
• Patrick Cleburne (Arkansas) – kindralmajor

Konföderatsiooni lipud

• 

  1st National
  "Stars and Bars"

• 

  2nd National
  "Stainless Banner"

• 

  Naval Jack

• 

  Battle Flag
  "Southern Cross"

Olulised kuupäevad

Osariik	Lahkulöömise järjestus	Vastuvõtmine A.R.K.-sse	Esindatus USA Kongressis taastamine	Kohaliku omavalitsuse taastamine
Lõuna-Carolina	20. detsember, 1860	4. veebruar, 1861	9. juuli, 1868	28. november, 1876
Mississippi	9. jaanuar, 1861	4. veebruar, 1861	23. veebruar, 1870	4. jaanuar, 1876
Florida	10. jaanuar, 1861	4. veebruar, 1861	25. juuni, 1868	2. jaanuar, 1877
Alabama	11. jaanuar, 1861	4. veebruar, 1861	14. juuli, 1868	16. november, 1874
Georgia	19. jaanuar, 1861	4. veebruar, 1861	15. juuli, 1870	1. november, 1871
Louisiana	26. jaanuar, 1861	4. veebruar, 1861	4. juuli, 1868	2. jaanuar, 1877
Texas	1. veebruar, 1861	2. märts, 1861	30. märts, 1870	14. jaanuar, 1873
Virginia	17. aprill, 1861	7. mai, 1861	26. jaanuar, 1870	5. oktoober, 1869
Arkansas	6. mai, 1861	18. mai, 1861	22. juuni, 1868	10. november, 1874
Tennessee	8. juuni, 1861	16. mai, 1861	24. juuli, 1866	4. oktoober, 1869
Põhja-Carolina	20. mai, 1861	16. mai, 1861	4. juuli, 1868	2. veebruar, 1871
Missouri (ametlik ja legaalselt valitud valitsus)	31. oktoober , 1861	19. august, 1861	teadmata	teadmata
Kentucky (Russellville'i valitsus)	20. november, 1861	10. detsember, 1862	teadmata	teadmata

NOTE: According to the New York Public Library Desk Reference Alabama, Florida, Georgia, Louisiana, North Carolina and South Carolina were all readmitted June 25, 1868, and Georgia was readmitted a second time on July 15, 1870.

Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.

Vaata ka

• Ameerika kodusõda
• Ameerika Ühendriigid
• Föderalism
• Robert E. Lee
• Ameerika Riikide Konföderatsiooni dollar
• Dixie
• Konföderatsiooni Patendiamet

Välislingid

• America's Caesar: The Decline and Fall of Republican Government in the United States of America
• The Confederate Reprint Company
• An Act to Prohibit the Importation of Luxuries, or of Articles not Necessary or of Common Use
• Confederate States of Am. Army and Navy Uniforms
• The Countryman, 1862-1866
• The Federal and the Confederate Constitution Compared
• The Making of the Confederate Constitution
• Official Journal of the House of Representatives of the State of Louisiana
• Photographic History of the Civil War, 10 vols., 1912.
• Preventing Diplomatic Recognition of the Confederacy
• DocSouth: Documenting the American South
• Confederate States of America: Heads of State: 1861-1865
• The League of the South
• The Museum of the Confederacy