Maailma Kaubanduskeskus

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib New Yorgis asunud hoonete kompleksist; teiste samanimeliste ehitiste kohta vaata lehekülge Maailma Kaubanduskeskus (täpsustus); filmi kohta vaata artiklit Maailma kaubanduskeskus (film)

WTC
World Trade Center 7, aasta 2006

Maailma Kaubanduskeskus ehk World Trade Center (tuntud ka kui WTC või Twin Towers) oli ehitiste kompleks USAs New Yorgi linnas. Seitse ehitist, mis kompleksi kuulusid, hävitati 11. septembril 2001 (11. septembri terrorirünnakud). Ground Zero piirkonda ehitatakse kuus uut pilvelõhkujat ja mälestussammas 11. septembri rünnakus hukkunutele.

Algsed World Trade Centeri kaks 110-korruselist torni kavandas Minoru Yamasaki 1960. aastate alguses. Ehitus algas 5. augustil aastal 1966. Põhjatorn (North Tower ehk 1. torn) valmis 1970. aasta detsembris ja Lõunatorn (South tower ehk 2. torn) valmis 1971. aasta juulis.

Ehitised olid New Yorgi südalinnas Lower Manhattanil ja sisaldasid 4 miljonit ruutmeetrit büroopinda. Restoran Windows on the World asus Põhjatorni 106. ja 107. korrusel, samal ajal kui Lõunatornis oli 107. korrusel vaatlusplatvorm, mida kutsuti ka "Top of the World".

Teised World Trade Centeri ehitised olid: Marriott World Trade Center, 6 World Trade Center (milles asus United States Customs), 7 World Trade Center. World Trade Center elas üle tulekahju 1975. aasta 13. veebruaril ja pommitamise 1993. aastal. Aastal 1998 otsustas Port Authority liisida hooned välja erafirmale, selle au sai endale Silverstein Properties 2001. aasta juulis.

11. septembri hommikul 2001. aastal kaaperdasid Al-Qā‘idah'ga seotud terroristid kaks Boening 767 lennukit ja juhtisid need World Trade Centeri kompleksi, kaksiktornidesse. Peale seda kui Lõunatorn oli põlenud 59 minutit, kukkus 110-korruseline hiigelehitis kokku. 30 minutit hiljem langes ka Põhjatorn. Kokku sai 11. septembri terroriaktis surma 2753 inimest. Hiljem kukkus sellel samal saatuslikul päeval kokku ka 7 World Trade Center, kuna see sai kannatada kaksiktornide varingus ja tulekahjut ei olnud võimalik kustutada. Ka teised ehitised said kannatada, ja need lammutati, kuna neid ei olnud võimalik taastada.

Esimene taasavatud ehitis World Trade Center kompleksis oli 7 World Trade Center, mis on samuti tuntud kui 250 Greenwich Street. Ehitus algas vaid mõned kuud peale 11. septembri rünnakuid, aastal 2002. 7WTC valmis 2006. mais. Kui varem oli hoone 47-korruseline, siis nüüd on see 52-korruseline ja 226 meetri kõrgune. Uuel ehitusel on rõhku pandud ka tugevama toestuse ehitamisele, keskkonnasäästlikkusele ja turvalisusele.

2001. aasta novembris pandi kokku Lower Manhattan Development Corporation (LMDC), mille eesmärk oli valida kavandid hoonetest, mis Lower Manhattan ala edaspidi WTC kompleksina kaunistavad. See organisatsioon korraldas võistluse leidmaks uue World Trade Centeri ja mälestisehitise disaini. Valiti projekt Memory Foundations, mis on disainitud Daniel Libeskindi poolt. Selle kavandi järgi ehitatakse 1 World Trade Center ehk Freedom Tower ja kolm teist büroohoonet. Uuel WTC kompleksil pole mitte kaks, vaid üks hiigeltorn, mis seekord on kaks korrust lühem kui Põhja- või Lõunatorn.

Kaksiktornid[muuda | redigeeri lähteteksti]

World Trade Center öötuledes

Koos 7 World Trade Centeri ehitusega 1980. aastatel, oli WTC kompleksis seitse ehitist, kuid kõige tähtsamad ja märgatavamad olid kaksiktornid, ehk siis Lõunatorn ja Põhjatorn, mis mõlemad olid 110-korruselised ja 411 meetrit kõrged. Pressikonverentsil aastal 1973, küsiti arhitektilt Minoru Yamasakilt, "Miks kaks 110-korruselist maja? Miks mitte üks 220-korruseline?" Tema vastus oli: "Ma ei tahtnud inimsuse piiridest välja minna".

Kui Põhjatorn valmis 1972. aastal, sai sellest suurim ehitis kogu maailmas kaheks aastaks (hiljem võttis selle üle Chicago Sears Tower), möödudes Empire State Building'u kõrgusest, peale seda kui ESB oli maailma pikim olnud juba 40 aastat. Põhjatorn oli 416 meetrit kõrge ja sellel oli telekommunikatsiooni antenn, mis lisati katusele 1978. aastal ja oli 109 meetrit pikk. Koos 109-meetrise antenniga, ulatas torn 525 meetri kõrgusele.

Lõunatorn sai maailma teiseks pikimaks ehitiseks aastal 1973, kui see valmis. Lõunatorni vaatlustekk oli 420 meetrit kõrge ja sisene vaatlusala 399 meetrit kõrge. WTC tornid hoidsid maailma kõrgeima hoone rekordit vähe aega, sest 1973. aasta maikuus valmis Sears Tower Chicagos, mis oli 442 meetrit pikk.

110. korrusel Põhjatornis asus ruum, kus peaaegu kõik New York City telekanalid ja raadiod edastasid signaali. Põhjatorni katusel asus 110 meetri kõrgune antenn, mis neid signaale edastas: WCBS-TV 2, WNBC-TV 4, WNYW 5, WABC-TV 7, WWOR-TV 9, Seacaucus, WPIX 11, WNET 13 Newark, WPXN-TV 31 ja WNJU 47. Sellel oli samuti neli NYC raadiosaatjat: WPAT-FM 93.1, WNYC 93.9, WKCR 89.9, WKTU 103.5. Kontroll katusekorruse üle oli WTC Operations Control Centerist (OCC) mis asus B1 levelil 2 World Trade Centeris.

Top of the World - vaatlustekk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi suurele osale WTCst ei pääsenud tavakodanik ligi, pakkus Lõunatorn inimestele vaateplatvormi, niinimetatud Top of the World Trade Center Observations 107. korrusel. Külastades vaatlustekki, pidid külastajad enne läbima karmid turvakontrollid mis lisati peale 1993. aasta pommitamist. Pilgu sai üle New Yorki osariigi heita pilgu 400 meetri kõrguselt. The Port Authority renoveeris vaatlusteki 1995. aastal, siis liisis selle välja firmale Ogden Entertainment, mis lisas vaatlustekile simulatsiooni helikopterisõidust üle New Yorki. Söögikoht oli disainitud metroorongiks. Kui ilm lubas, said külastajad sõita liftiga 107. korruselt teisele vaateplatvormile 420 meetri kõrgusel. Selge ilmaga päeval said inimesed näha kuni 50 miili kaugusele silmapiirini. Lisati ka niiöelda "suitsiidikaitse" aed nii, et vaatajaid see ei seganud.

Windows on the World restoran[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhjatornis oli 106. ja 107. restoran, mille nimi oli Windows on the World, mis avati aprillis 1976. Restorani eestvedaja oli Joe Baum. Restorani tegemine maksis rohkem kui $17 miljonit. Windows on the World restoran pakkus samuti ka veini-kooli programmi, mida juhtis Kevin Zraly. Windows on the World suleti peale 1993. pommiplahvatusi Põhjatorni maa-aluses parklas. Peale taasavamist 1996. aastal, nimetati ümber ka teised restoranid, Hors d'Oeuvrerie uus asendus oli "Greatest Bar on Earth" ja Cellar of the Sky asemel asetses nüüd "Wild Blue". Aastal 2000 - mis sai restoranile ka viimaseks - oli restoranil $37 millionit dollarit sissetulekut. See tegi sellest suurima sissetulekuga restorani terves maailmas.

Juhtumised[muuda | redigeeri lähteteksti]

1975. aasta tulekahju[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. veebruaril 1975. aastal süttis Põhjatornis bürooala 11. korrusel. Tuli levis läbi keskmise sahti 14. ja 9. korrusele. Peaaegu koheselt peatati tule levik ja paari tunniga oli see kustutatud. Kõige rohkem sai kannatada 11. korrus koos bürootarkvaraga. Tule-kaitse hoidis hoone konstruktsioone sulamast. Paar alumist korrust kannatasid ka veekahjustuste all. Siis ei olnud WTCs "sprinkler" süsteeme.

1993. aasta pommiplahvatused[muuda | redigeeri lähteteksti]

1993. pommiplahvatus WTC parklas

26. veebruaril 1993. aastal kell 12:17, plahvatas Põhjatornis (North Tower) Ryderi kaubik mis sisaldas 680 kilogrammi lõhkeainet. Pomm oli pandud Ramzi Yousef'i poolt. Plahvatus tekitas 30-meetrise augu läbi viie maa-aluse korruse. Kõige rohkem kahjustusi oli B1, B2 ja B3 korrustel. Kuus inimest said surma ning 50 000 muud inimest kannatasid vinguhaisu all mis läbis Põhjatorni sajakümmet korrust täielikult. Paljud inimesed pidid kõndima alla pimedatel hädaabi-treppidel, kus polnud valgustust. Mõndadele võttis alla jõudmine 110-korruselisest hiigelehitisest mitu tundi.

Ramzi Yousef põgenes peale pommipanemist Pakistani, kuid ta arreteeriti 1995 aasta veebruaris Islamabadis ja saadeti tagasi Ameerika Ühendriikidesse kus teda ootas kohtuprotsess. Sheikh Omar Abdel Rahman mõisteti süüdi 1996. aastal seostades teda pommipanekuga ja paljude teiste kriminaalaktidega kogu eluks. Yousef ja Eyad Ismoli mõisteti samuti süüdi novembris 1997 pommiplahvatuste eest. Veel neli inimest mõisteti süüdi 1994. aasta maikuus.

Kohtuniku jutu järgi oli pommitajate eesmärk lõhkuda Põhjatorni konstruktsioonid ja panna see Lõunatornile peale kukkuma, lõhkudes mõlemad pilvelõhkujad, kuid see neil ei õnnestunud. Kui auto oleks pargitud veel natuke seina lähemale, siis oleks see arvatavasti korda läinud.

Peale pommitamist oli vaja restaureerida neli korrust ja samuti taastada nende toetus 110le teisele korrusele. Taastatud sai ka suur õhujahutussüsteem. Kogu kompleksi tulehäiresüsteem sai samuti välja vahetatud. Memoriaaliks inimestele kes seal surid tehti peegeldav bassein.

Liising[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1998 aktsepteeris Port Authority plaani teha WTC privaatseks, liisida see välja erafirmale. Aastal 2001, otsis Port Authority liisingufirmat. Pakkumised tulid firmadelt nagu Vornado Realty Trust (ühendatud Brookfield Properties ja Boston Properties) ja ühendatud pakkumine firmadelt Silverstein Properties ja The Westfield Group. Kui kompleks liisitaks, siis tuleks raha ka Port Authority teiste projektide jaoks. 15. veebruaril aastal 2001 teatas Port Authority et Vornado Trust Realty oli võitnud õigused WTC'le, makstes $3.25 miljardit USA dollarit 99-aastasel perioodil. Vornado Realty Trust ületas Silversteini pakkumise $600 miljoni dollariga, kuigi muutis pakkumist suuremaks $3.22 miljardi peale. Kuigi, viimasel minutil, soovis Vornado et liisinguperiood oleks 39-aastane, mida Port Authority pidas mittevõimalikuks. Vornado hiljem lahkus projektist ja andis õigused Silversteini firmale ja liisingutehing aktsepteeriti 26. aprillil aastal 2001.

11. septembri 2001 terrorirünnakud[muuda | redigeeri lähteteksti]

11. septembril aastal 2001, kell 08:46, röövisid al Qaeda'ga seotud terroristid American Airlines Lend 11 lennuki ja lendasid sellega Põhjatorni (north toweri) põhjapoolsesse külge. Seitseteist minutit hiljem, kell 09:03 kui teised terroristid lendasid United Airlines Lend 175 lennukiga Lõunatorni. Põhjatornis olid lõksus 1344 inimest, kes ei pääsenud allapoole maja pihtasaamise kohta. Samalajal olid Lõunatornis lõksus ligi 600 inimest. Palju neist surid ka kokkupõrke hetkel. Kell 09:59, kukkus kokku Lõunatorn tulekahju pärast, mis oli hoone struktuuri tugevalt lõhkunud. 29 minutit hiljem kukkus kokku ka Põhjatorn, mis oli põlenud juba tund ja 42 minutit.

Samal päeval, kell 17:20, kukkus kokku 7 World Trade Center samuti kontrollimata tulekahju tõttu, mis oli kahjustanud hoone struktuuri. 7 World Trade Center on uuesti ehitatud ja see valmis 2006. aastal. 3 World Trade Center, Marriott'i hotell, hävis kahe hiigeltorni rusude all. Kolm allesjäänud hoonet WTC alas said suuri kahjustusi ja olid väga rikutud.

Peale rünnakuid, ütlesid meediaraportid, et kümned tuhanded inimesed said surma, sest igal päeval oli hoonetes umbes 50 000 inimest korraga. Kokku oli surmi siiski vähem kui meediaprognoos ütles, 2750. Kaasa arvatud Felicia Dunn-Jones, kes lisati surma-arvule 2007. aasta maikuus. Dunn-Jones suri viis kuud peale 11. septembri rünnakuid, sest liigse tolmu käes oli ta saanud kopsuhaiguse.

Cantor Fitzgerald L.P., investeeringute pank 101.–105. korrusel Põhjatornis, kaotas 658 töötajat, arvatavasti rohkem kui keegi teine tööandja. Marsh & McLennal Companies, mis asus täpselt allpool Canton Fitzgeraldi 93.-101. korrusel (samas kohas kuhu lennuk American Airlines Flight 11 sisse sõitis), kaotas 295 töötajat. Samuti said surma 175 Aon Corporation töötajat. 343 hukkunut olid New York City tuletõrjujad, 84 olid Port Authority töötajad, kellest 37 olid Port Authority Police Departmentist. Surma said ka 23 New York City Police Departmenti ohvitseri. Kõikidest inimestest, kes kokkukukkumise hetkel majas olid, saadi rusudest kätte vaid 20.

Uus ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ground Zero ala puhastamine kestis 8 kuud 24 tundi päevas. Järelejäänud ajalooline sein transporditi Fresh Killsi Staten Islandil. 30. mail 2002 oli koristustööde ametliku lõpetamise tseremoonia New York City Manhattani alal. Aastal 2002 pandi alus ka uue 7 World Trade Centeri ehituseks, mis asub natukene põhja pool sealt, kus kunagi asusid kaksiktornid. 7 World Trade Center on juba valmis. Ajutine WTC PATH Station avati Ground Zerol 2003. aasta novembris. See vahetatakse välja püsiehitisega, mille disainis Santiago Calatrava.

LMDC (Lower Manhattan Development Corporation) valitud uus plaan ehitamaks WTC kompleksi hõlmab vaid ühte hiigeltorni, mis saab olema 541 meetrit kõrge. Torni teatakse nüüd kui One World Trade Center või Freedom Tower. Memoriaaliks valiti Michael Aradi ja Peter Walkeri disainitud Reflecting Absence 2004. aasta jaanuaris.

13. märtsil aastal 2006 saabusid WTC alale töölised, et eemaldada allesjäänud memoriaali osad ja alustada tööd National September 11 Muuseumi kallal. Aprillis 2006 said Port Authority ja Larry Silverstein kokkuleppele, mis ütles, et Silversteinil on õigus juhtida edasist ehitust WTC Freedom Toweri ja Tower Five kallal selle eest, et ta andis raha Liberty Bondsi, mis sponsoreerib tornide 2, 3 ja 4 ehitust. 27. aprillil 2006 alustati ehitust Freedom Toweril platsil, kuid enne peeti maha ka pidulik tseremoonia.

2006. aasta mais anti avalikkusele teada, et 3. torni arhitekt on Richard Rogers ja 4. torni arhitekt on Fumihiko Maki. Viimased disainid 2., 3. ja 4. tornile avaldati 7. septembril aastal 2006. 2. torn ehk 200 Greenwich Street saab olema 382 meetri kõrgune ja 29 meetrine moodustis on veel selle tipus. 3. torn ehk 175 Greenwich Street saab olema 352 meetrit kõrge, koos antenniga 383 meetrit. 4. torn ehk 150 Greenwich Street saab olema 288 meetri kõrgune. 22. juunil 2007 andis Port Authority teada, et JP Morgan Chase ehitab World Trade Center Tower 5, mis saab olema 42-korruseline, kus varem asus Deutsche Bank Building ja arhitektiks valiti Kohn Pedersen Fox.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

40.71166667-74.01361111