Maailma Kaubanduskeskus

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib New Yorgis asunud hoonete kompleksist; teiste samanimeliste ehitiste kohta vaata lehekülge Maailma Kaubanduskeskus (täpsustus); filmi kohta vaata artiklit Maailma kaubanduskeskus (film)

WTC
World Trade Center 7 (2006)

Maailma Kaubanduskeskus ehk World Trade Center (tuntud ka kui WTC või Twin Towers) oli ehitiste kompleks USAs New Yorgi linnas. Seitse ehitist, mis kompleksi kuulusid, hävitati 11. septembril 2001 (11. septembri terrorirünnakute käigus). Ground Zero piirkonda ehitatakse kuus uut pilvelõhkujat ja mälestussammas 11. septembri rünnakus hukkunutele.

Algsed World Trade Centeri kaks 110-korruselist torni projekteeris Minoru Yamasaki 1960. aastate alguses. Ehitus algas 5. augustil 1966. Põhjatorn (North Tower ehk 1. torn) valmis 1970. aasta detsembris ja Lõunatorn (South Tower ehk 2. torn) valmis 1971. aasta juulis.

Ehitised olid New Yorgi südalinnas Lower Manhattanil ja sisaldasid 4 miljonit ruutmeetrit büroopinda. Restoran Windows on the World asus Põhjatorni 106. ja 107. korrusel, samal ajal kui Lõunatornis oli 107. korrusel vaatlusplatvorm, mida kutsuti ka "Top of the World".

Teised World Trade Centeri ehitised olid Marriott World Trade Center, 6 World Trade Center (milles asus United States Customs), 7 World Trade Center. Maailma Kaubanduskeskus elas üle tulekahju 1975. aasta 13. veebruaril ja pommitamise 1993. aastal. 1998. aastal otsustas Port Authority liisida hooned välja eraettevõttele, selle au sai endale Silverstein Properties 2001. aasta juulis.

2001. aasta 11. septembri hommikul kaaperdasid Al-Qā‘idah'ga seotud terroristid kaks Boeing 767 lennukit ja juhtisid need World Trade Centeri kompleksi kaksiktornidesse. Pärast seda, kui Lõunatorn oli 59 minutit põlenud, kukkus 110-korruseline hiigelehitis kokku. 30 minutit hiljem langes ka Põhjatorn. Kokku sai 11. septembri terroriaktis surma 2753 inimest. Hiljem kukkus sellel samal saatuslikul päeval kokku ka 7 World Trade Center, kuna see sai kannatada kaksiktornide varingus ja tulekahju ei olnud võimalik kustutada. Ka teised ehitised said kannatada, ja need lammutati, kuna neid ei olnud võimalik taastada.

Esimene taasavatud ehitis World Trade Center kompleksis oli 7 World Trade Center (tuntud ka aadressi järgi kui 250 Greenwich Street). Ehitus algas vaid mõni kuu pärast 2001. aasta 11. septembri rünnakuid. 7WTC valmis 2006. aasta mais. Kui varem oli hoone 47-korruseline, siis uus variant on 52-korruseline ja 226 meetri kõrgune. Uuel ehitusel on rõhku pandud ka tugevama toestuse ehitamisele, keskkonnasäästlikkusele ja turvalisusele.

2001. aasta novembris pandi kokku Lower Manhattan Development Corporation (LMDC), mille eesmärk oli valida, millised hooned hakkavad edaspidi Lower Manhattani alal WTC kompleksi kuuluma. See asutus korraldas võistluse leidmaks uue World Trade Centeri ja mälestisehitise kujunduse. Valiti Daniel Libeskindi projekt Memory Foundations. Selle järgi ehitatakse 1 World Trade Center ehk Freedom Tower ja veel kolm büroohoonet. Uuel WTC kompleksil on üks hiigeltorn, mis on kaks korrust madalam kui varasemad Põhja- ja Lõunatorn.

Kaksiktornid[muuda | muuda lähteteksti]

World Trade Center öötuledes

Koos 7 World Trade Centeri ehitusega 1980. aastatel oli WTC kompleksis seitse ehitist, kuid kõige tähtsamad ja märgatavamad olid kaksiktornid, ehk siis Lõunatorn ja Põhjatorn, mis mõlemad olid 110-korruselised ja 411 meetrit kõrged. Pressikonverentsil 1973. aastal küsiti arhitektilt Minoru Yamasakilt: "Miks kaks 110-korruselist maja? Miks mitte üks 220-korruseline?" Tema vastus oli: "Ma ei tahtnud inimsuse piiridest välja minna."

Kui Põhjatorn valmis 1972. aastal, sai sellest kaheks aastaks maailma kõrgeim ehitis (hiljem võttis kõrgusrekordi enda kätte Chicago Sears Tower), möödudes Empire State Buildingu kõrgusest, mis oli maailma kõrgeim olnud juba 40 aastat. Põhjatorn oli 416 meetrit kõrge ja sellel oli telekommunikatsiooni antenn, mis lisati katusele 1978. aastal ja oli 109 meetrit pikk. Koos 109-meetrise antenniga oli torn 525 meetri kõrgune.

Lõunatorn sai kõrguselt maailma teiseks ehitiseks 1973. aastal, kui see valmis. Lõunatorni vaatlustekk oli 420 meetrit ja sisene vaatlusala 399 meetrit kõrge. WTC tornid hoidsid maailma kõrgeima hoone rekordit vähe aega, sest 1973. aasta mais valmis Sears Tower Chicagos, mis oli 442 meetrit kõrge.

110. korrusel Põhjatornis asus ruum, kus peaaegu kõik New Yorgi telekanalid ja raadiod edastasid signaali. Põhjatorni katusel asus 110 meetri kõrgune antenn, mis neid signaale edastas: WCBS-TV 2, WNBC-TV 4, WNYW 5, WABC-TV 7, WWOR-TV 9, Seacaucus, WPIX 11, WNET 13 Newark, WPXN-TV 31 ja WNJU 47. Sellel oli samuti neli NYC raadiosaatjat: WPAT-FM 93.1, WNYC 93.9, WKCR 89.9, WKTU 103.5. Kontroll katusekorruse üle oli WTC Operations Control Centerist (OCC) mis asus B1-tasandil 2 World Trade Centeris.

Top of the World – vaatlustekk[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi suurele osale WTC-st ei pääsenud tavakodanik ligi, pakkus Lõunatorn inimestele vaateplatvormi, niinimetatud Top of the World Trade Center Observations 107. korrusel. Külastades vaatlustekki, pidid külastajad enne läbima karmid turvakontrollid, mis lisati pärast 1993. aasta pommitamist. Pilgu sai üle New Yorgi osariigi heita pilgu 400 meetri kõrguselt. The Port Authority renoveeris vaatlusteki 1995. aastal, siis liisis selle firmale Ogden Entertainment, mis lisas vaatlustekile simulatsiooni helikopterisõidust üle New Yorgi. Söögikoht oli disainitud metroorongiks. Kui ilm lubas, said külastajad sõita liftiga 107. korruselt teisele vaateplatvormile 420 meetri kõrgusel. Selge ilmaga päeval said inimesed näha kuni 50 miili kaugusele silmapiirini. Lisati ka niinimetatud enesetapjate turvapiire nii, et vaatajaid see ei seganud.

Windows on the World[muuda | muuda lähteteksti]

Põhjatornis oli 106. ja 107. restoran, mille nimi oli Windows on the World, mis avati aprillis 1976. Restorani eestvedaja oli Joe Baum. Restorani tegemine maksis rohkem kui 17 miljonit USA dollarit. Windows on the World restoran pakkus samuti ka veinikoolitust, mida juhtis Kevin Zraly. Windows on the World suleti pärast 1993. pommiplahvatusi Põhjatorni maa-aluses parklas. Pärast taasavamist 1996. aastal nimetati ümber ka teised restoranid, Hors d'Oeuvrerie uus nimi oli "Greatest Bar on Earth" ja Cellar of the Sky nimeks sai Wild Blue. Aastal 2000 – mis jäi restoranile ka viimaseks – oli restoranil 37 miljonit dollarit sissetulekut. See tegi sellest suurima sissetulekuga restorani terves maailmas.

Juhtumised[muuda | muuda lähteteksti]

1975. aasta tulekahju[muuda | muuda lähteteksti]

13. veebruaril 1975 süttis Põhjatornis bürooala 11. korrusel. Tuli levis läbi keskmise šahti 14. ja 9. korrusele. Peaaegu kohe peatati tule levik ja paari tunniga oli see kustutatud. Kõige rohkem sai kannatada 11. korrus. Tulekaitse hoidis hoone konstruktsioone sulamast. Paar alumist korrust kannatasid ka veekahjustuste all. Siis ei olnud WTC-s sprinklersüsteeme.

1993. aasta pommiplahvatused[muuda | muuda lähteteksti]

1993. aasta pommiplahvatus WTC parklas

26. veebruaril 1993 kell 12.17 plahvatas Põhjatornis (North Tower) Ryderi kaubik mis sisaldas 680 kilogrammi lõhkeainet. Pomm oli pandud Ramzi Yousefi poolt. Plahvatus tekitas 30-meetrise augu läbi viie maa-aluse korruse. Kõige rohkem kahjustusi oli korrustel B1, B2 ja B3. Kuus inimest said surma ning 50 000 inimest kannatas vinguhaisu all, mis läbis Põhjatorni 110 korrust täielikult. Paljud inimesed pidid kõndima alla pimedatel hädaabitreppidel, kus polnud valgustust. Paljudel võttis allajõudmine 110-korruselisest hiigelehitisest mitu tundi.

Ramzi Yousef põgenes pärast pommipanemist Pakistani, kuid ta arreteeriti 1995. aasta veebruaris Islamabadis ja saadeti tagasi Ameerika Ühendriikidesse kus teda ootas kohtuprotsess. Sheikh Omar Abdel Rahman mõisteti süüdi 1996. aastal, seostades teda pommipanekuga ja paljude teiste kriminaalsete tegudega kogu eluks. Yousef ja Eyad Ismoli mõisteti samuti süüdi novembris 1997 pommiplahvatuste eest. Veel neli inimest mõisteti süüdi 1994. aasta maikuus.

Kohtuniku jutu järgi oli pommitajate eesmärk lõhkuda Põhjatorni konstruktsioonid ja panna see Lõunatornile peale kukkuma, lõhkudes mõlemad pilvelõhkujad, kuid see neil ei õnnestunud. Kui auto oleks pargitud seinale veidi lähemale, siis oleks see arvatavasti korda läinud.

Pärast pommitamist oli vaja restaureerida neli korrust ja samuti taastada nende toetus 110 korrusele. Taastatud sai ka suur õhujahutussüsteem. Kogu kompleksi tulehäiresüsteem sai samuti välja vahetatud. Memoriaaliks inimestele kes seal surid tehti peegeldav bassein.

Liising[muuda | muuda lähteteksti]

1998. aastal aktsepteeris Port Authority plaani teha WTC privaatseks, liisida see välja erafirmale. 2001. aastal otsis Port Authority liisingufirmat. Pakkumised tulid firmadelt nagu Vornado Realty Trust (ühendatud Brookfield Properties ja Boston Properties) ja ühendatud pakkumine firmadelt Silverstein Properties ja The Westfield Group. Kui kompleks liisitaks, siis tuleks raha ka Port Authority teiste projektide jaoks. 15. veebruaril 2001 teatas Port Authority et Vornado Trust Realty oli võitnud õigused WTC-le, makstes 3,25 miljardit USA dollarit 99-aastasel perioodil. Vornado Realty Trust ületas Silversteini pakkumise 600 miljoni dollariga, kuigi muutis pakkumist suuremaks 3,22 miljardi dollari peale. Kuigi viimasel minutil soovis Vornado, et liisinguperiood oleks 39-aastane, mida Port Authority ei pidanud võimalikuks. Vornado lahkus hiljem projektist ja andis õigused Silversteini firmale ja liisingutehing aktsepteeriti 26. aprillil 2001.

11. septembri 2001 terrorirünnakud[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis 11. septembri terrorirünnakud

11. septembril 2001 kell 8.46 lendasid al Qaedaga seotud terroristid kaaperdatud American Airlinesi lennukiga Põhjatorni põhjapoolsesse külge. Seitseteist minutit hiljem kell 9.03 lendasid teised terroristid United Airlinesi lennukiga Lõunatorni. Põhjatornis oli lõksus 1344 inimest, kes ei pääsenud allapoole tabamuse saanud korrustest. Samal ajal oli Lõunatornis lõksus ligi 600 inimest. Osa neist suri juba kokkupõrke ajal. Kell 9.59 kukkus Lõunatorn kokku. Selle põhjuseks oli tulekahju, mis oli hoone struktuuri tugevalt lõhkunud. 29 minutit hiljem kukkus kokku ka Põhjatorn, mis oli põlenud juba tund ja 42 minutit.

Samal päeval kell 17.20 kukkus kokku 7 World Trade Center, mis oli kaksiktornidelt langenud põleva prahi tõttu samuti põlema süttinud. 7 World Trade Center on uuesti ehitatud ja see valmis 2006. aastal. 3 World Trade Center, Marriotti hotell, hävis kahe hiigeltorni rusude all. Kolm allesjäänud hoonet WTC alas said suuri kahjustusi ja lammutati hiljem.

Pärast rünnakuid teatas meedia, et surma on saanud kümned tuhanded inimesed, sest iga päev oli hoonetes umbes 50 000 inimest korraga.[viide?] Kokku oli surmi siiski vähem kui meediaprognoos ütles, 2750. Kaasa arvatud Felicia Dunn-Jones, kes lisati surma saanute arvule 2007. aasta mais. Dunn-Jones suri viis kuud pärast 11. septembri rünnakuid, sest liigse tolmu käes oli ta saanud kopsuhaiguse.

Cantor Fitzgerald L.P., investeeringute pank 101.–105. korrusel Põhjatornis, kaotas 658 töötajat, arvatavasti rohkem kui ükski teine tööandja. Marsh & McLennal Companies, mis asus täpselt allpool Canton Fitzgeraldi 93.–101. korrusel (samas kohas kuhu lennuk American Airlines Flight 11 sisse sõitis), kaotas 295 töötajat. Samuti said surma 175 Aon Corporation töötajat. 343 hukkunut olid New Yorgi tuletõrjujad, 84 olid Port Authority töötajad, kellest 37 olid Port Authority Police Departmentist. Surma sai ka 23 New Yorgi politseinikku. Kõikidest inimestest, kes hoone kokkuvarisemise ajal majas olid, saadi rusudest kätte vaid 20.

Uus ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Ground Zero ala puhastati kaheksa kuu jooksul ööpäev läbi kestnud tööga. Järelejäänud ajalooline sein transporditi Fresh Killsi Staten Islandil. 30. mail 2002 oli koristustööde ametliku lõpetamise tseremoonia New Yorgi Manhattani alal. 2002. aastal pandi alus ka uue 7 World Trade Centeri ehitusele, mis asub varasemate kaksiktornide asukohast veidi põhja pool. 7 World Trade Center on juba valmis. Ajutine WTC PATH Station avati Ground Zerol 2003. aasta novembris. See vahetatakse välja püsiehitisega, mille disainis Santiago Calatrava.

Lower Manhattan Development Corporationi valitud uus plaan ehitamaks WTC kompleksi hõlmab vaid ühte hiigeltorni, mis saab olema 541 meetrit kõrge. Torni teatakse nüüd nimega One World Trade Center või Freedom Tower. Memoriaaliks valiti Michael Aradi ja Peter Walkeri disainitud Reflecting Absence 2004. aasta jaanuaris.

13. märtsil 2006 saabusid WTC alale töölised, et eemaldada allesjäänud memoriaali osad ja alustada tööd National September 11 Muuseumi kallal. Aprillis 2006 said Port Authority ja Larry Silverstein kokkuleppele, mis ütles, et Silversteinil on õigus juhtida edasist ehitust WTC Freedom Toweri ja Tower Five kallal selle eest, et ta andis raha Liberty Bondsile, mis spondeerib tornide 2, 3 ja 4 ehitust. 27. aprillil 2006 alustati ehitust Freedom Toweril platsil, kuid enne peeti maha ka pidulik tseremoonia.

2006. aasta mais teatati, et 3. torni arhitekt on Richard Rogers ja 4. torni arhitekt on Fumihiko Maki. Viimased disainid 2., 3. ja 4. tornile avaldati 7. septembril 2006. 2. torn ehk 200 Greenwich Street saab olema 382 meetri kõrgune ja 29-meetrine moodustis on veel selle tipus. 3. torn ehk 175 Greenwich Street saab olema 352 meetrit kõrge, koos antenniga 383 meetrit. 4. torn ehk 150 Greenwich Street saab olema 288 meetri kõrgune. 22. juunil 2007 andis Port Authority teada, et JP Morgan Chase ehitab World Trade Center Tower 5, mis saab olema 42-korruseline, kus varem asus Deutsche Bank Building, ja arhitektiks valiti Kohn Pedersen Fox.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]