Boston
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel on USA Massachusettsi linna kohta, teiste samanimeliste asulate kohta vaata Boston (täpsustus). |
| Boston | |
|
|
|
| inglise Boston |
|
|
|
|
 Bostoni pitsat |
|
|---|---|
 Bostoni lipp |
|
|
|
|
| Pindala: 232,1 km² | |
| Elanikke: 596 600 (2005) | |
|
|
|
| koordinaadid: 42°21′ N, 71°05′ W | |
 |
Boston on linn Ameerika Ühendriikides, Massachusettsi osariigi pealinn ja Uus-Inglismaa ajaloolise piirkonna keskus. Boston asub Atlandi ookeani rannikul, kohas, kus Charlesi jõgi suubub Maine'i lahte.
Bostoni keskmine sademete hulk on 1090 mm aastas, mis jaotub kuude lõikes ühtlaselt. Igas kuus on keskmiselt 9–12 sajupäeva.
Igas kuus on esinenud õhusooja üle +20 °C, sealhulgas aprillist oktoobrini üle +30 °C. Juulis ja augustis on mõõdetud +39 °C. Kõige külmem kuu on olnud jaanuaris: -24 °C. Seevastu juulis pole temperatuur kunagi langenud alla +10 °C.
Merelt saabub sageli jahe briis, mis temperatuuri madaldab. Eriti sageli juhtub see kevadel, kus on juhtunud, et Bostonis on temperatuur 25 kraadi madalam kui kümmekonna kilomeetri kaugusel sisemaal [1]. Samuti on juhtunud, et briisi mõjul langeb õhutemperatuur 20 minutiga 20 kraadi [2].
Bostoni asutasid 17. septembril 1630 Inglismaalt pärit puritaani kolonistid. Asula esialgne nimi oli Trimountaine, kuid peagi nimetati ta ümber Bostoni linna järgi Inglismaal, kust nad pärit olid. Samal aastal moodustati Massachusettsi lahe koloonia, kus esialgu oli üks asula.
Ometigi ei ole Boston Massachusettsi osariigi vanim asula. 1620 asutati Plymouth, mis kuulus Plymouthi kolooniasse. 1691 ühendati Massachusettsi lahe ja Plymouthi koloonia Massachusettsi lahe provitsiks.
1635 asutati Bostonis USA maa-ala esimene avalik kool, Bostoni ladina kool.
Esialgu asus Boston poolsaarel, mida mandriga ühendas kitsas maariba. Poolsaar jäi varsti kitsaks ja ümbritsevat madalat merd ning soid hakati täitma, et maad juurde saada. Aastatel 1631–1890 kasvas Bostoni pindala 3 korda. Täitematerjaliks kasutati ümbritsevaid mägesid, samuti tekkivaid ehitusjäätmeid ja -prahti. Kõige aktiivsem pinnasetäitmine toimus 1800. aastatel.
Kuni 1760-ndate aastateni oli Boston suurim, rikkaim ja mõjuvõimsaim linn tänapäeva USA maa-alal. Siis kasvas Philadelphia temast mööda.
Boston mängis olulist rolli Ameerika Ühendriikide tekkimisel. 1770. aastal toimus seal nn Bostoni veretöö, 1773. aastal Bostoni teejoomine.
1824. aasta algul korraldati rahvahääletus, millega linna ametlik nimi muutus: enne oli see The Town of Boston, 4. märtsil kinnitati rahvahääletuse tulemusena selleks The City of Boston. Sel ajal elas Bostonis 46 226 inimest ja linna pindala oli 12 km².
1820. aastatel hakkas linna elanikkond kiiresti suurenema. Esimene immigrantide laine saabus peamiselt Briti saartelt. 1850. aastaks elas Bostonis juba umbes 35 tuhat iirlast. Ühest kandist pärit immigrandid asusid elama samasse linnaossa. Lisaks iirlaste linnaosadele tekkisid sel ajal itaallaste ja vene juutide linnaosa.
Elanike arv linna halduspiires on 569 165 (2004), linnastus 5,8 miljonit, pindala 232,1 km², millest 125,4 km² on maismaa.
Bostoni sõpruslinnad on Barcelona (Hispaania), Hangzhou (Hiina), Kioto (Jaapan), Melbourne (Austraalia), Padua (Itaalia), Sekondi-Takoradi (Gaana), Strassburg (Prantsusmaa) ja Taipei (Taivan). Lisaks on Bostonil lähedased suhted Bostoniga (Suurbritannia), Haifaga (Iisrael) ja Valladolidiga (Hispaania).
[redigeeri] Viited
- ^ Sea breeze keeps Boston 25 degrees cooler while others swelter
- ^ Boston sea breeze drops temperature 20 degrees in 20 minutes
[redigeeri] Välislingid
