Washington

Allikas: Vikipeedia

Columbia ringkond

inglise District of Columbia

Seal-DC.png
Columbia ringkonna pitsat
Flag of Washington, D.C..svg
Columbia ringkonna lipp

Pindala: 177 km²
Elanikke: 601 723 (2010)

Koordinaadid: 38° 54′ N, 77° 2′ W38.9-77.033333333333koordinaadid: 38° 54′ N, 77° 2′ W
DC locator map with state names w usmap.png
Õhufoto vaatega Washingtoni monumendile ja Valgele majale Washingtonis
Washingtoni linnaosade kaart

Washington on Ameerika Ühendriikide pealinn. Seal töötavad USA president, valitsus ja kongress (Pentagon jääb ametlikult Virginia osariiki), välissaatkonnad jpm.

Washington asub halduslikult Columbia ringkonnas. Linn hõlmab põhiosa ringkonnast, mistõttu linna ja ringkonda sageli samastatakse. Siiski eristatakse vikipeedias asulat ja haldusüksust. Näiteks Columbia ringkond loodi 1871 ja selle piirid pole sellest ajast saadik muutunud, aga linn oli märgatavalt vanem ja kasvas järjest suuremaks. Pärast Columbia ringkonna moodustamist hõlmas Washingtoni linn sellest ainult osa, aga tänapäeval on kogu ringkond piltlikult öeldes linna täis kasvanud, kohati ulatub linn väljapoolegi.

Teisalt on Washington osa Suur-Washingtoni linnastust, kus elab peaaegu 5,6 miljonit inimest, ning see omakorda kuulub Boswashi linnastusse, mis hõlmab suure osa USA idarannikust ning on saanud nime otspunktide, Bostoni ja Washingtoni järgi.

Washington asub Potomaci jõe vasakul kaldal. Linna madalamad osad ulatuvad meretasemeni, kuigi meri jääb õigupoolest kaugemale, Potomaci estuaar ehk limaan ulatub merest kaugele.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Washingtonis on niiske lähistroopiline kliima. Selgelt väljenduvad neli aastaaega.

Igas kuus on registreeritud temperatuuri üle +25 °C. Kõige kuumematel päevadel, 6. augustil 1918 ja 20. juulil 1930 on mõõdetud koguni +41 °C, kuid ka jaanuaris ja detsembris +26 °C.

Külmarekordid on mõõdetud jaanuaris ja veebruaris (-26 °C). Rekord pärineb 11. veebruarist 1899 ning sellest lumetormist pärinevad paljude USA linnade külmarekordid, Montanast Texaseni ja Maine'ist Floridani, lõuna pool mõne päeva võrra hiljem. Seevastu juuli külmarekord on +11 °C ja augustis +9 °C. Maist septembrini pole kunagi öökülma täheldatud.

Washingtonis paistab päike aastas keskmiselt 2529 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on juuni (282 tundi) ja juuli (279 tundi). Kõige vähem paistab päikest detsembris (133 tundi) ja jaanuaris (146 tundi).

Washingtonis langeb sademeid aastas keskmiselt 1007 mm. Kõige sademeterikkamad kuud on mai (101 mm) ja juuni (96 mm). Kõige vähem langeb sademeid veebruaris (66 mm) ja jaanuaris (71 mm). Aastas sajab keskmiselt 114,1 päeval. Kõige rohkem sajupäevi on mais (11,1) ja juunis (10,7), kõige vähem oktoobris (7,7) ja augustis (8,2).

Lund sajab kõige rohkem jaanuaris ja veebruaris (14,5 cm). Aastas sajab lund keskmiselt 39,4 cm. Aastas sajab lund keskmiselt 8,3 päeval, neist enamus on jaanuaris (3,1) ja veebruaris (2,5).

Lumetormid tabavad Washingtoni keskmiselt kord 4–6 aasta tagant. Mõnevõrra sagedamini jõuavad Washingtoni orkaanid või nende jäänused, aga tavaliselt on nad linnani jõudes suuresti nõrgenenud, mis tuleneb osalt orkaanide jaoks kõrgest laiuskraadist, aga osalt sellest, et orkaanid nõrgenevad üle maa liikudes kiiresti ja Washington ei ole päris mere kaldal. Sellepärast on kõige suuremaid kahjusid linnas põhjustanud hoopis Potomaci jõe üleujutused, kui liituvad tõus, tugev tuul ja lumesulamine.

Rajamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

17. sajandi alguses asusid piirkonda elama algonkinide hulka kuuluvad Piscataway indiaanlased.

Eurooplastest kolonistid hakkasid sinna jõudma kümneid aastaid hiljem. Nad tõrjusid indiaanlased lääne poole. Praeguse linna alani laienesid lõuna poolt Virginia koloonia ja ida poolt Marylandi provints.

1696 asutati Georgetowni asula, mille maa-ala langeb enam-vähem kokku praeguse Georgetowni linnaosaga. Järjepidev asustus on seal alates 1751. 1749 rajati Alexandria linn.

Suurbritannia-USA sõja ajal vallutasid Suurbritannia väed 24. ja 25. augustil Washingtoni ja põletasid selle maha. Põlema süüdati Kapitoolium, USA rahandusministeerium ja Valge maja. USA väed võtsid linna kiiresti tagasi ja enamik hooneid taastati peatselt, aga Kapitoolium, mis tollal oli ehitusjärgus, valmis alles 1868.

Washingtoni linna põhiplaani töötas välja ja ka jälgis algset ehitust Prantsuse päritolu arhitekt Pierre Charles L'Enfant, kes võttis aluseks Pariisi lähedal asuva Versailles' lossi põhiplaani. Tema nime kannab praegu linna väljak L'Enfant Plaza, kus asub USA Postiteenistuse (kirjakandjad) peakorter.

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Washington on üks 12 USA linnast, millel on profimeeskond kõigis neljas tähtsaimas spordiliigas. Washingtoni korvpallimeeskond on Wizards, jäähokimeeskond on Capitals, pesapallimeeskond on Nationals ja ameerika jalgpalli meeskond on Redskins. Lisaks on Washingtonis jalgpallimeeskond D.C. United ja korvpallinaiskond Mystics.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]