Džäss

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib muusikastiilist; telekoka kohta vaata artiklit Rainer Härm

Džäss ehk džässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i.

Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks.

Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi.

Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve.

Džässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1890. – 1910. aastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ragtime
Next.svg Pikemalt artiklis Dixieland

Džässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi džässi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad ragtime lood on kirjutanud Irving Berlin (1888–1989), Ben Harney (1872–1932) ning Scott Joplin (1868–1917). 20. sajandi alguses loodi New Orleansis uus džässmuusika stiil dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong.

1920. aastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastaks 1920 oli džäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920. aastate kuulsamateks džässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman.

1930. aastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sving

1930. aastatel sai alguse sving – uus ajastu džässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud džässorkestri – Big Bandi – teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa džässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli.

1940. aastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Bebop
Ornette Coleman

1950. aastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Free jazz
Next.svg Pikemalt artiklis Cool jazz

1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas džässi igasugustest piirangutest (kaasa arvatud need, mis olid džässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud džässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim džässmuusik 1950. aastatest oli Ornette Coleman.

1960. – 1970. aastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion (ingl k sulam), mis haaras endasse ka elemente rokkmuusikast, folkmuusikast, funk`ist ning reggae`st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva džässmuusikas. Esimesteks Jazz fusioni plaatideks peetakse Gary Burton'i "The Time Machine"'i (1966) ja Larry Coryell'i (The Free Spiritsi) "Out of Sight And Sound"'i (1966). Samuti oli suur mõju jazz fusion arengule Miles Davise 1968nda aasta plaat "Miles in the Sky", kus Davis kasutab esmakordselt elektrilisi instrumente. Samal ajal hakkasid erinevad rock-grupid näiteks Cream ja The Grateful Dead, samuti Blood, Sweat and Tears ja Frank Zappa's Mothers of Invention kasutama oma muusikas dšässielemente ning -harmooniaid ning katsetama vabaimprovisatsiooniga.

Tuntumaid 70ndate jazz fusioni esindajaid on Weather Report, Mahavishnu Orchestra, The Tony Williams Lifetime, Return to Forever, Herbie Hancock'i Headhunters, Soft Machine, Colosseum, Caravan, Nucleus, Blood, Sweat and Tears , Chicago, If, Frank Zappa, Santana, The Eleventh House jt.

1980ndad – tänapäev[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuntud džässmuusikuid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Džässmuusikute loend

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]