Džäss
Allikas: Vikipeedia
Džäss ehk džässmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i.
Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks.
Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi.
Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve.
Džässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] 1890ndad - 1910ndad
Džässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi džässi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad ragtime lood on kirjutanud Irving Berlin (1888 - 1989), Ben Harney (1872 - 1932) ning Scott Joplin (1868 - 1917). 20. sajandi alguses loodi New Orleansis uus džässmuusika stiil dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong.
[redigeeri] 1920ndad
Aastaks 1920 oli džäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks džässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman.
[redigeeri] 1930ndad
Pikemalt artiklis Sving
1930ndatel sai alguse sving - uus ajastu džässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud džässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa džässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli.
[redigeeri] 1940ndad
- Pikemalt artiklis Bebop
[redigeeri] 1950ndad
1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas džässi igasugustest piirangutest (k.a. need, mis olid džässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud džässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim džässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman.
[redigeeri] 1960ndad - 1970ndad
1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion (ingl k sulam), mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk`ist ning reggae`st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva džässmuusikas. Jazz fusioni eestvedajaks sai Miles Davis.
[redigeeri] 1980ndad - tänapäev
[redigeeri] Kuulsaid džässmuusikuid
- Pikemalt artiklis Džässmuusikute loend
- Louis Armstrong
- Chet Baker
- Count Basie
- Bix Beiderbecke
- Dave Brubeck
- Ornette Coleman
- Miles Davis
- Duke Ellington
- Ella Fitzgerald
- Dizzy Gillespie
- Benny Goodman
- Stéphane Grappelli
- Billie Holiday
- Theo Jörgensmann
- Wynton Marsalis
- Glenn Miller
- Charlie Parker
- Oscar Peterson
- Bud Powell
- Django Reinhardt
- Artie Shaw
- Raivo Tafenau
- Fats Waller
- Eberhard Weber
- Paul Whiteman
[redigeeri] Vaata ka
