Demokraatlik Partei (USA)

Allikas: Vikipeedia
Demokraatliku Partei logo

Demokraatlik Partei (inglise keeles Democratic Party) on üks üks kahest peamisest erakonnast Ameerika Ühendriikides. Ühtlasi on tegu Ameerika Ühendriikide vanima ja suurima liikmete arvuga parteiga.

Demokraatliku Partei peakorter asub Washingtonis ja partei esimees on alates 2011. aastast Debbie Wasserman Schultz. Erakonna mitteametlikuks sümboliks on eesel.

Ajaloost[muuda | redigeeri lähteteksti]

Demokraatliku Partei eelkäijaks oli 1792. aastal Thomas Jeffersoni ja James Madisoni eestvedamisel asutatud Demokraatlik-Vabariiklik Partei. Demokraatlik Partei ise asutati 1824. aastal eelmainitud erakonna baasil.

Ameerika Ühendriikide kodusõda tõi kaasa demokraatide lagunemise kolmeks fraktsiooniks: Ameerika Ühendriikide demokraadid jagunesid sõda toetavateks (War Democrats) ja sõja vastu olevateks demokraatideks (Peace Democrats); lõunaosariikide demokraadid olid juhtivatel ametikohtadel Ameerika Riikide Konföderatsiooni esindusorganites.

Pärast kodusõda kujunesid Demokraatliku Partei peamiseks toetusbaasiks just lõunaosariigid, kuid sõja ajal tekkinud lõhed partei sees püsisid ja kõrvuti eksisteeris mitu fraktsiooni, kellel olid eri seisukohad majandus-, sotsiaal- ja välispoliitilistes küsimustes. Üldiselt oli Demokraatlik Partei aga majanduslikult ja moraalselt konservatiivne partei.

Murrang ideoloogias toimus lõplikult 20. sajandi keskel, peamiselt 1960.1970. aastatel kui Demokraatlik Partei ja tema põhirivaal Vabariiklik Partei vahetasid poliitilisel maastikul justkui rollid. Demokraatlikust Parteist kujunes peamine kodanikeõiguste eest seisev poliitiline jõud ja nende toetusbaas liikus järk-järgult lõunast põhja. Kaasajal moodustavad juba olulise osa Demokraatliku Partei valijaskonnast erinevad vähemusgrupid, olgu siis tegu rassiliste, keeleliste või seksuaalvähemustega.

Seisukohad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänaste demokraatide programm sarnaneb Euroopa mõistes enim sotsiaaldemokraatide seisukohtadele. Erakond pooldab riigi suuremat sekkumist majandusse ja ulatuslikke sotsiaalabi programme. Toetatakse astmelist tulumaksu, kõrgemat alampalka, laialdast riiklikku tervisekindlust ja võimalikult laiade elanikkonna rühmade juurdepääsu kõigile haridusastmetele õppemaksude alandamise teel.

Moraalselt ollakse pigem liberaalsed, pooldades rasestumisvastaste vahendite üldise kättesaadavuse tagamist, naiste õigust aborte sooritada, samasooliste abielusid ja tüvirakkude uuringuid. Demokraadid peavad oluliseks kiriku ja riigi ranget eraldatust ning on sageli seisnud algatuste taga, mille eesmärgiks on kristlike sümbolite ja rituaalide eemaldamine avalikust ruumist (koolid, riigiasutused, jms).

Kuritegevuse ohjeldamise seisukohalt peavad demokraadid oluliseks tulirelvade kättesaadavuse piiramist ja on oma valitsusperioodil karmistanud vastavaid seadusi.

Välispoliitikas ollakse rohkem orienteeritud rahvusvahelisele koostööle ja konsensuse taotlemisele rahvusvahelistes organisatsioonides, vastandudes Vabariikliku Partei unilateralismile. Demokraatliku Partei esindajad Ameerika Ühendriikide Kongressis toetasid peaaegu ühehäälselt sissetungi Afganistani, kuid olid lõhenenud Iraagi sõja küsimuses ja olid 2007. aastaks valdavalt jõudnud sõjavastasele seisukohale.

Osalemine valimistel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Demokraatliku Partei kandidaadid on osalenud alates 1828. aastast kõigil presidendivalimistel. Nende ridadest on pärit neliteist Ameerika Ühendriikide presidenti, kellest tuntumad on ilmselt Andrew Jackson, Woodrow Wilson, Franklin Delano Roosevelt, Harry Truman, John Kennedy, Jimmy Carter ja Bill Clinton.

Alates 7. novembril 2006 toimunud Ameerika Ühendriikide Kongressi valimistest on Demokraatlik Partei enamuses Senatis.

2008. aasta ja 2012. aasta presidendivalimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat Barack Obama.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]