Räpp

Allikas: Vikipeedia

Räpp või räppimine on keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine, mis on üks osa hip-hop kultuurist.

Rütm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Räpi esituse puhul on oluline selle riimide, intonatsiooni ja kiiruse isikupärane kasutus (inglise keeles flow).

Biit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Räpitakse sageli mõne instrumendi abil etteantud rütmi järgi ehk biidi (beat) peale. Enamasti teevad räpile tausta DJ-d (disc jockey), kes mängivad mitut plaadimängijat kasutades mitmekesiseid rütme, kasutatakse ka rütmisüntesaatoreid, aga ka naturaalseid pille. Rütmitausta võib teha ka suuga, seda nimetatakse biitboksiks ('beatbox').

Teemad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Räpp on traditsiooniliselt seotud linnaelu olmeliste ja igapäevaste külgedega, sageli vastuolude ja probleemidega subkultuurides ja nende kokkupuudetega muu maailmaga, aga ka inimlikult tähendusrikaste teemadega nagu suhted, karjäär, seksuaalsus, perekond, sõbrad jne jne.

Kriminaalset kontingenti ja selle tegemisi fetišeerivalt kirjeldav räpp on gängstaräpp, mida seostati selle algusaastatel eelkõige mustanahaliste jõukudega Ameerika Ühendriikide linnades. Paljud räppijad suhtuvad tänapäeva sellisesse temaatikasse irooniliselt.

Vabastiil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabastiil on räppimine ilma sõnalist osa ettevalmistamata.

Võistlusräpp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Räpi juurde kuulub ka mõõduvõtmine räppijate vahel. Võitluse käigus räpivad kaks võistlejat kordamööda teatud kindla aja jooksul (nt ühe või enama minuti), pöördudes oma räpiga teineteise poole. Sageli esitatakse vastasele väljakutsuvaid žeste, halvustatakse, parodeeritakse või hoopis tunnustatakse vastase esitust. Võistlejaid hindab publik või žürii. Korraldatakse turniire.

Koosräpp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sageli räpitakse koos. Levinud on räppimine järgemööda stroofide kaupa, kuid räpitakse ka samaaegselt nt räppides koos refrääne või siis toetades juhträppija esitust mõne fraasi rõhutamisega vms.

Räpp Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimeseks räppimist sisaldavaks ja helikandjal avaldatud looks peetakse ansabli Monitor lugu "Sind ainult kaupluses näen". Räppmuusika tunnustamine Eestis suurema avalikkuse poolt sai alguse Chalice'i (Jarek Kasar) esimese plaadiga "Ühendatud inimesed" aastal 2003, kuigi üheksakümnendate lõpus oli põrandaalune räpiliikumine täiesti olemas, toimusid kontserdid jne.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]