Keskkonnamõju
Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale[1].
Inimese tervis ja heaolu[muuda | muuda lähteteksti]
Müra[muuda | muuda lähteteksti]
Üks inimese tervist ja heaolu kahjustavaid tegureid on müra. Suurlinnas elavaid inimesi võib see häirida. Müra allikad on seadmed, liiklusvahendid ning tööstusettevõtted.[2]
Õhusaaste[muuda | muuda lähteteksti]
Väga palju mõjutab inimese tervist ka õhusaaste. Kui palju see mõjutab inimese tervist sõltub saasteaine kogusest, kui kaua on saastatud õhu käes viibitud ning varem põetud haigustest. "Eestis on tehtud peente osakeste tervisemõju hinnang, mis näitas, et peened osakesed põhjustavad eluea lühenemist. Selle hinnangu põhjal väheneb keskmine oodatav eluiga Pärnus 0,95 aastat, Tallinnas ja Tartus 0,7 aastat, Narvas 0,5 ja Kohtla-Järvel 0,3 aastat. Pärnus on eluea vähenemine küllalt kõrge seetõttu, et oluline osa linlastest elab enam saastunud kesklinnas. Aastas tähendab see ligikaudu 450 varajast surma, 6000 kaotatud eluaastat, millele lisanduvad sajad haiglapäevad."[3]
Põhjavesi[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis on põhjavett peetud pikalt kvaliteetseks joogiveeks ning see on enamasti reostuse eest kaitstud. Põhjavett tuleb hoolikalt puhastada, et toota joogivett. "On tõestatud seos vee mitme keemilise komponendi (nitraadid, fluor, boor, alumiinium, baarium, kaadmium, nikkel jt) liigse sisalduse ja teatud mittenakkuslike krooniliste haiguste vahel. Need haigused kujunevad välja pikaajalise ebakvaliteetse vee tarbimise korral, mistõttu põhjuslikku seost joogivee kvaliteediga on küllalt raske kindlaks teha."[4]
Keskkond[muuda | muuda lähteteksti]
Ökoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Veereostus[muuda | muuda lähteteksti]
Veereostus tekib inimtegevuse tagajärjel, kui saastunud vesi jõuab veekogusse või põhjavette. Vesi on reostunud siis, kui seda ei saa kasutada teatud otstarbeks. Mõningaid looduslikke nähtusi, nagu torme, vulkaanipurskeid ja maavärinaid ei loeta vee reostajateks, kuigi need võivad vee kvaliteeti oluliselt halvendada.[viide?]
Sotsiaalne keskkond[muuda | muuda lähteteksti]
"Sotsiaalne keskkond- elanikkonna vanus, haridustase, laste arv ja sündivus, kultuurilised huvid, usulised tõekspidamised, elustiilimuutused, haridustase, rahvuslik koosseis, migratsioon, eetilised hoiakud, sotsiaalsed programmid, kuritegevuse tase ja trendid, sotsiaalsed pahed (narkomaania, suitsetamine jms)"[5]
Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]
"Kultuur on omapärane terviklik uskumuste ja käitumisreeglite kogum, mis on omane inimesele kui ühiskonna liikmele ja mille järgimine toob kaasa tunnustamise ja heakskiidu kaaslaste poolt. Ta on ajalooliselt kujunenud elamisviis, mille tavad tunduvad õigetena kõigile samas ühiskonnas kasvanud inimestele."[6]
Kultuuri valdkonnad on oskused, teadmised, traditsioonid, keel, uskumused, väärtushoiakud, õigus, kombed jne. Inimesele antakse kultuurilised omadused ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. On tehtud kindlaks, et inimesed, kes osalevad kultuurielus või võtavad osa kultuuriüritustest, on tervemad ja rahulolevamad oma eluga.[7]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seadus. (2005). RT I 15, 87. [1] (vaadatud 2.02.2010)
- ↑ Keskkonnaagentuur. "Keskkond ja tervis" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. veebruar 2013.
- ↑ Keskkonnaagentuur. "Keskkond ja tervis" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. veebruar 2013.
- ↑ Keskkonnaagentuur. "keskkond ja tervis" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. veebruar 2013.
- ↑ Sisekaitseakadeemia. "Väliskeskkonna analüüs". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. oktoober 2017.
- ↑ "Kultuur-mis see on?". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. november 2017.
- ↑ Leelo Lehtla. "Uuring tõestab, et kultuur on tervisele kasulik!". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. oktoober 2017.