Park

See artikkel räägib üldmõistest; Tartu hotelli kohta vaata artiklit Park (hotell)

---

Kadriorg on park Tallinnas.

Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.

Park võib olla täies ulatuses tehiskooslus (mõned linnapargid) või natuke kohendatud looduslik kooslus (pärandkooslus): parkmets, jahipark või looduspark. Mõnes pargis, näiteks rahvusparkides, püütakse inimmõju võimalikult palju vältida.

Park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement. Park on ühtlasi maastikuarhitektuuriline objekt.

Tänapäeval on enamik parke riiklikus või munitsipaalomandis, aga mõni on ka eraomanduses. Enamikku parkidesse on pääs kõigile avatud ja tasuta, aga nii riiklikus, munitsipaal- kui eraomanduses olevate parkide seas leidub erandeid.

Esimesed pargid tekkisid keskajal jahiparkidest, mis olid ette nähtud jahipidamiseks kuningale ja aristokraatiale. Jahipargid olid tavaliselt ümbritsetud tihedate hekkidega, et hoida jahiloomi sees- ja lihtrahvast väljaspool.

Tööstusliku pöörde ajal jahiparkide tähtsus vähenes ja pikapeale nad kaotati. Neid asendasid teistsugused pargid, mis olid avalikkusele avatud. Inimesed said seal ringi jalutada, ilusat loodust nautida, piknikku pidada, vahel ka kala püüda.

19. sajandil hakkas levima arusaam, et mõni paik on kasulik jätta inimtegevusest võimalikult puutumata, et see järeltulevatele põlvedele samasugusena jätta kui see seni olnud on. Niisugused alad on rahvuspargid. Maailma esimene rahvuspark oli Yosemite'i rahvuspark, mis loodi 30. juunil 1864 Abraham Lincolni korraldusega. Eesti esimene rahvuspark Lahemaa rahvuspark asutati 1971. Pindalalt suurim rahvuspark maailmas on Kirde-Gröönimaa rahvuspark.

Vaata ka

• Aed
• Inglise park
• Linnapark
• Lossipark
• Mõisapark
• Prantsuse park
• Puiestee
• Parkmets
• Tallinna parkide loend
• Tartu parkide loend

Kirjandus

• Olev Abner, Silja Konsa, Kersti Lootus, Urve Sinijärv (koost.). "Eesti pargid 1". Tallinn: Varrak, Keskkonnaministeerium 2007.
• Ethel Brafmann. "Pargid Eestis". Tallinn: Eesti Raamat 1980.
• Mart Külvik, Juhan Maiste (toim.). "Park on paradiis looduses ja kunstis". Tartu: Eesti Maaülikool 2009.

Välislingid

• Linda Järve, Reede, 2. märts 2001, „Õpetajate Leht”, „Kadrioru park võimaldab avastusi”