New Yorgi osariik

Allikas: Vikipeedia
New Yorgi osariik

inglise State of New York

New Yorgi osariigi pitsat
New Yorgi osariigi pitsat
New Yorgi osariigi lipp
New Yorgi osariigi lipp

Pindala: 141 205 km²
Elanikke: 19 378 102 (2010)
Pealinn: Albany
New Yorgi osariigi asendikaart

New York on Ameerika Ühendriikide osariik 1788. aastast alates. Põhjas piirneb Kanada Québeci provintsiga, läänes Ontario provintsiga, lõunas Pennsylvania ja New Jersey osariigiga ning idas Vermonti, Massachusettsi ja Connecticuti osariigiga.

Osariigi suurim linn on New York. Suuremad linnad on veel Buffalo, Rochester, Yonkers ja Syracuse.

Halduslikult jaguneb osariik 62 maakonnaks.

Praegune kuberner on Andrew Cuomo.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eurooplased kaardistasid praeguse New Yorgi osariigi piirkonna 17. sajandi alguses seoses Henry Hudsoni retkega praegust Hudsoni jõge mööda üles. Retk sai teoks Madalmaade Ida-India Kompanii kulul ja nii muutus piirkond Hollandi kolooniaks keskusega Nieuw-Amsterdam (vaata Uus-Amsterdam) praeguse New Yorgi linna koha peal. Koloonia tegeles peamiselt karusnahakaubandusega, ajapikku kasvas põllumajanduse tähtsus. Esimesed ümberasujad saabusid kolooniasse 1625.

Inglased hõivasid Uus-Hollandi koloonia 1664. Mõistes vastupanu asjatust, andis kuberner Peter Stuyvesant Nieuwe Amsterdami linna (ja seega ka kogu koloonia) ilma ühegi püssipauguta üle. Tähtsamad hollandikeelsed kohanimed asendati ingliskeelsetega, sealhulgas sai Nieuw-Amsterdamist New York. Hollandi kultuur jäi aga veel pikaks ajaks oluliseks. Kui New Yorgi linn muutus ingliskeelseks 18. sajandi esimesel poolel, siis näiteks Albany (endine Fort Oranje) oli veel 1750ndatel hollandikeelne. Üksikutes maakohtades pidas hollandi keel vastu 19. sajandi alguseni.

Koloonia esimestel aastakümnetel olid suhted indiaanlastega suhteliselt rahumeelsed. Uusasukaid oli vähe ning karusnahakaubandus põhines kohapealt ostatavatel nahkadel. Eurooplaste arvu kasvades hakati aga indiaanlastega üha rohkem suhtlema jõupositsioonilt ning sagenesid konfliktid kariloomade pärast. Lisaks suri palju kohalikke Euroopast tulnud nakkushaigustesse.

Eeskätt tänu New Yorgi linnale haaras koloonia omale olulise osa Ameerika ja Euroopa vahelisest kaubandusest.

Iseseisvussõda möödus osariigile suuremate lahinguteta Briti okupatsiooni all.

Tohutu tõuke osariigi arengule andis Erie kanal (valmis 1825). Kanal ühendas osariigi läänepiiril asuva Buffalo Albanyga ja võimaldas niiviisi palju odavamalt kaupu läbi kogu osariigi vedada. Suurem tagamaa aitas New Yorgi linnal omakorda muutuda USA suurimaks sadamaks.

Kodusõjas toetas New York Uniooni kõige suurema hulga sõdurite ning tänu oma positsioonile finantskeskusena ka raha ning laenudega. Kodusõja orjandusevastane idee ei leidnud aga üldist toetust. 1863. aastal kehtestatud üldine sõjaväekohustus, mis "sunnib valge töölise minema sõtta neegri eest, kes vabana hakkab temaga konkureerima", põhjustas sama aasta juulis New Yorgi linnas mässu.

New Yorgi osariik oli 19. sajandil oluline tööstus- ja finantskeskus. Tööstuslik areng jätkus 1950ndateni ja hakkas siis tasapisi taanduma. Osariik jäi rahvaarvu poolest alla Californiale ning 1994 ka Texasele. Tööstuse liikumine nn. Sunbelti ning teistesse riikidesse mõjus eriti raskelt osariigi kesk- ja põhjaosale. Ka 1990te kiire tõusu aastatel töökohtade arv kohati vähenes.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]


Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ontario Ontario Ontario järv Quebec Quebec Champlaini järv
Erie järv Vermont Vermont Massachusetts Massachusetts Connecticut Connecticut
  New Yorgi osariik  
Pennsylvania Pennsylvania New Jersey New Jersey Atlandi ookean

43.0-75.0