Afroameeriklased

Allikas: Vikipeedia

Afroameeriklased ehk mustanahalised ameeriklased on USA-s (laiemas tähenduses Põhja-Ameerikas) elav rassirühm, kelle esivanemad või üks esivanematest on pärit Aafrika mandrilt. Laiemas tähenduses

Afroameeriklased veeti Aafrikast Ameerikasse orjadeks alates 16. sajandist. Ameerikas keelati orjapidamine 1865. aastal Ameerika kodusõja tulemusel.

Afroameeriklastele valimisõiguse andmise muudatus Ameerika Ühendriikide põhiseadusesse esitati 26. veebruaril 1869, mis tunnistas neid kodanikena.

Afroameeriklased moodustavad 12 protsenti USA elanikest. USA-s tähistatakse afroameerika ajaloo kuud alates 1926. aastast. Samas suhtuti Ameerikas mustanahalistesse kui alamasse rassi ja kriminaalidesse.

19601970. aastatel hoogustus Ameerikas afroameeriklaste inimõiguste alane liikumine, kus nõuti endale võrdseid õiguseid valgenahalistega. Samal ajal leiti, et "neegriks" kutsumine on solvav.

See rassiline inimõiguste nõudmine laienes ka Lääne-Euroopasse. Algselt oli soovitav kutsuda mustanahalisi sõnaga "black" ('must'). Hiljem leiti, et Ameerika mustanahaliste kohta on sobivam sõna siiski "afroameeriklane". See sõna rõhutab peale rassi ka identiteedi aluseks olevat kultuuripärandit.

Postsotsialistlikes riikides kasutatakse Aafrika päritolu inimeste kohta enamasti sõnaga "neeger" sarnast sõna. Seda sõna ei peeta halvatähenduslikuks. Lääne mõjul on siiski hakatud poliitilise korrektsuse huvides avalikult rohkem terminit "afroameeriklane".

Sõna "must" on eesti keeles kasutatud Aserbaidžaanist, Armeeniast ja Gruusiast pärit inimeste kohta. See sõna on halvustava varjundiga. "Eesti keele sõnaraamatu" järgi ei ole sõnal "neeger" eesti keeles keelest halvustavat varjundit[1].

Sõna "värviline" (coloured) omab üldjuhul halvatähenduslikku mainet enamustes keeltes.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]